Kes linna tulles ämma ei tervitanud, sellega juhtus õnnetus - Lasnamäe müüdid ja legendid

Lasnamäe linnaosa paneelmajade suurehituse algusest on möödas pea 40 aastat. Tegelikult on siin elatud juba aastatuhandeid. Lasnamäe on suur ja lai ning väga mitmekesine. Teie ees on mosaiik, murdosa Lasnamäe olemusest. Lasnamäe kui tore ja arenev linnaosa on tegelikkuses veel paljudele tundmatu.

Linna naisvalvur

Iru ämm oli rändrahn Lasnamäe all vana Peterburi postimaante ääres. See võis kunagi olla paganlik ohvrikivi. Looduslik kivi olnud täitsa nagu lehvivas seelikus naine, üks käsi mere poole sirutatud ja teine selja taga. Veel 19. sajandil oli tavaks linna tulles ämma tervitada ja talle ohverdada. Kes seda ei teinud, sellega juhtus jõe koolmekohta läbides õnnetus.

Kreutzwald pani kuulsa kivi oma eeposesse: see olla Kalevipoja kivistunud ema Linda. Rahvasuu ei teadnud sellest midagi. Ämma juures tehti jaanituld. Seegi komme võis ulatuda väga vanasse aega. Kord 19. sajandi keskel tõusis tuli liiga suureks. Ämm läks lõhki. Selle kilde kasutati hiljem Pirita jõe sillaaluse täitmiseks. Talurahvas uskus, et mõisnikud lõhkusid ämma meelega ära.

Hiljem panid koduloolased Iru ämmale mälestustahvli. 1970. aastal püstitati tema mälestuseks ilus skulptuur.

Linda kivi ja Ülemiste vanake

Iga eestlane teab, taas eepose vahendusel, et Kalevipoja ema vedas vana Kalevi hauale kive. Põllepael katkes ja kivi kukkus naise varbale. Linda istus maha ja nuttis valmis Ülemiste järve. Millalgi asus sinna hall vanake, kes igal uusaastaööl Tallinna linnaväravas küsib, millal linn tervenisti valmis saab. Siis laseb ta Ülemiste veed vabaks ja uputab linna ära.

Tegelikult räägib pärimus hiidnaise Linda asemel lihtsalt ühest neitsist, kes vedanud parasjagu Tallinnale nurgakivi. Rahvas teab, et kivi kukkumise tingis mitte rabe riie, vaid neitsi pähe tulnud kõlvatu mõte. Siis kukkunudki põll eest ja kivi maha. Ennustus räägib, et kui Ülemiste järves asuv Linda kivi kunagi kuivale maale jääb, siis tuleb maailma lõpp. Lohutuseks võib tõdeda, et eelmise sajandi jooksul oli rahn mitu korda veest täiesti väljas, aga mingit globaalset mõju sellel ei olnud. Ülemiste kuulus vanake on aga puhas Kreutzwaldi fantaasia.

Jüriöö haavatud eestlane

Hoeneke 14. sajandi kroonikas on kirjas, et pärast Jüriöö Eesti vägede purustamist tulnud Tallinna sakslased Sõjamäele sõjatandrit imetlema. Üks surnuks arvatud Eesti sõdur hüpanud üles ja rünnanud saksu veel viimases vihas. Alles kellegi täisrelvis rüütli sekkumine päästnud mitmegi ausa kodaniku elud. Veel üks tõend Eesti jonni kohta.

Loe veel Lasnamäe kohta huvitavaid lugusid SIIT.