Viltune raadiomast, Kivimurru tänava prügiauk, karistusvangla riietus - Lood esimese vabariigi "Lasnamäest"
Robert Nerman on põhjalikus uurimuses „Lasnamäe” (1998) kirjeldanud mitut lugu, mis annavad elava pildi linnaosa elust esimese vabariigi aegadel.
Lasnamäe veerul asus karistusvangla. Noor vabariik ei suutnud osta erirõivaid ei vangidele ega valvuritele. Seepärast oli omavahel raske kindlaks teha, kes on kes. Segadus põhjustas mõnegi naljaka hetke, kuni kõrgemal langetati õiglane otsus: vangid said erilised mütsid, aga valvurid Eesti vapiga käesidemed.
1928. aastal hakati mäeveerule ehitama uut raadiomasti. Selleks kasutati kümne meetri pikkusi palke, mis ühendati eriliste raudklambritega. 80 m kõrgusele jõudes vajus mast kiiva ja kukkus alla. Ajakirjandus rõkkas õnnetusest mitu päeva. Inimesed jäid siiski terveks, mast tasakaalustati tugitraatidega ja avati 1. septembril 1929.
Asumi heakord polnud kiita. Näiteks laiutas Kivimurru tänaval auk, kuhu kohalikud prügi ja solki kallasid. 1935. aastal sattus president Päts august mööda sõitma. Omaalgatuslikku jäätmejaama nähes tegi ta lasnamäelastele kõva peapesu. Siis aeti auk kinni.
Õitsvad kolmekümnendad
Selle aja Lasnamäel on kasvanud palju tuntud inimesi, näiteks üldlaulupidude sümbol, koorijuht ja helilooja Gustav Ernesaks. Ka sisekujundaja Leila Pärtelpoeg ja kirjanik Valeeria Villandi veetsid siin lapsepõlve.
Loe veel Lasnamäe kohta huvitavaid lugusid SIIT.