VIDEO | Õõvastav vaatepilt! Välismaalased käivad Eestis suurtes kogustes veelinde laskmas

Eesti Ornitoloogiaühingu Facebookilehel jagatakse võikaid fotosid Eesti veelindude tapatalgutest, mis on sündinud Eesti aladel. int_milestripi Instagrami fotodelt on näha, kuidas võõramaalesed käivad üle Euroopa suurtel jahisõitudel ja jagavad võidukast saagist fotosid.

Facebookigruppi postituse teinud Monika Pärnsalu ei mõista sellises massiivses koguses veelindude tapmist. Kommentaaridest võib lugeda, et nii mõnedki on lähiajal oma kodu naabruses paugutamist kuulnud.

Monika Pärnsalu sõnul on teatatud Keskkonnakaitseinspektsiooni, nende sõnul asjaga tegeletakse. "Asukohta ei oska ma öelda, kuid Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile eile nendest videotest ja fotodest teatati. Rohkem infot hetkel pole. Oleks hea, viivitamatult sellisest tegevusest ja tagajärgedest Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile teataksid." sõnas Pärnsalu Delfile.

Pärnsalu rõhutab, et selline tegevus on vastuolus jahipidamise hea tavaga, millest jahimehed peavad kinni pidama. "Jahiseaduse järgi korraldab oma maal väikeuluki jahti maaomanik, mistõttu peab jälgima maaomanik, et kõik käib nii, nagu on ette nähtud," ütles Pärnsalu.

Keskkkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili tuul sõnas, et nendeni on samuti antud pildid jõudnud. "Kes, kui palju ja kus neid linde lasknud on, ei oska hetkel öelda. Saatsime meie looduskaitseosakonnale fotod uurimiseks," sõnas Tuul. Tema sõnul on veelindude laskmine igal sügisel emotsionaalne teema ja igal aastal saame välja ka meeldetuletuse, et reeglitest peetaks kinni ja linde ülemäära palju ei lastaks. Sel aastal suuremaid rikkumisi pole Keskkonnainspektsioonini jõudnud.

Jahiturismi korral on oluline roll nii maaomanikel, kelle maa peal jahti peetakse aga ka kohalikel jahikorraldajatel, kes peavad välisriigi jahimeestele meie seadusi selgitama ja ka kohapeal jälgima, et neid nõudeid täidetaks. Samuti tuleks maaomanikel ja jahikorraldajatel oma kogukonnaga kokku leppida, mis mahus ja kus jaht toimub. Seega on linnujahi reguleerimise võimalused ka oma kohaliku kogukonna käes,“ märkis Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Uno Luht. „Jahipidamine on oma kindlate tavade ja traditsioonidega ühiskondlikult tunnustatud tegevus, mis paraku pole kõigile ühtmoodi meelepärane ja mõistetav, ent Keskkonnainspektsioon ei saa jahipidamist keelata ega muuta nende inimeste suhtumist, kes jahipidamist ei poolda,“ lisas Luht.

Keskkonnainspektsioon teeb jätkuvalt jahijärelevalvet ja seda kõigi jahiliikide osas, kuid igal ajahetkel ja iga jahimehe kõrval ei saa inspektor seista. Sellepärast on oluline, et linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest antakse teada valvetelefonile 1313. Võimaluse korral tuleks nähtu või kuuldu jäädvustada, et seda saaks hiljem asitõendina kasutada.

Augustis kirjutas Eesti Päevaleht ebaseaduslikest peibutusvahendite kasutmisest. Mitme Eesti ameti ja seltsi kirjakasti potsatas suvel kiri, milles end jahimeheks nimetav itaallane hoiatab eestlasi saja siia saabuva Itaalia jahimehe eest. „Neil jahimeestel on Eesti võimudega palju probleeme olnud. Olen näinud fotosid tuhandetest surnud partidest ja hanedest, ühe hommikuga tapsid kaks jahimeest üle 200 linnu,” kirjutab mures itaallane kaasmaalastest. Tema sõnul kasutavad kütid linnujahiks keelatud elektroonilisi peibutusvahendeid.

Eelmisel aastal karistati itaallasi elektrooniliste peibutusvahendite kasutamise pärast neli korda. Kahel korral leiti seadusrikkujad Kihnu saarelt ja neile mõlemale määrati kiirmenetluse korras 500 eurot trahvi. Teised kaks ebaseaduslikku peibutajat jäid vahele Ida-Virumaal Kalvi rannal ja neile mõlemale määrati kiirmenetluse korras 600 eurot trahvi.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsi sõnul on elektroonilise peibutusvahendi kasutamine mure, ent kõiki Itaalia jahimehi ei tasu ühte patta panna. „Iga rahva hulgas on selliseid, kes ei austa seadusi, ja nii ka itaallaste seas,” ütles Korts.