Putin: Venemaa usaldas läänt liiga palju, seda võeti nõrkusena ja kuritarvitati
President Vladimir Putin rääkis viis kuud enne presidendivalimisi Valdai diskussiooniklubi üritusel Sotšis sellest, milline peab olema Venemaa välispoliitika, kuid oma kandideerimise kohta vastas põiklevalt.
Küsimusele 2018. aasta presidendivalimistel uuesti kandideerimise kohta vastas Putin anekdoodiga Vene uusrikkast, vahendab BBC venekeelne teenistus.
„Kas sa mind edasi armastad?” küsib oma naiselt ärimees, kes on sunnitud Mercedese maha müüma ja kolima Moskva eliitlinnaosa Rubljovka eramajast tavalisse korterisse.
„Armastan! Ja igatsen,” lausus Putin heakskiitva naeru saatel. „Aga mind nii igatsema ei hakata,” lisas Putin.
Foorumist osavõtnud tõlgendasid seda BBC korrespondendile kui märki sellest, et Putin ikkagi läheb valimistele ega anna lääne juhtidele võimalust teda taga igatsema hakata.
Vene võimud on varem suhteliselt vaoshoitult kommenteerinud Kataloonia iseseisvusreferendumit, kuid nüüd andis Putin sellele hinnangu.
Putini sõnul provotseeris läänemaailm ise separatismi tõusu Kosovo tunnustamisega. „Avati Pandora laegas” ja „lasti džinn pudelist välja”, ütles selle kohta Putin.
„Varem oleks pidanud mõtlema – mis, kas keegi ei teadnud sellistest sajandeid kestnud vastuoludest Euroopa enda sees? Teati küll. Aga omal ajal tegelikkuses tervitati terve rea riikide lagunemist Euroopas, varjamata rõõmu selle üle,” tuletas Putin Kosovo kohta meelde. „Aga nüüd ei meeldi!” lisas ta Katalooniale viidates.
Putin kommenteeris grupi USA kongresmenide ettepanekut lahkuda kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise lepingust. USA ametnikud on süüdistanud Venemaad lepingu rikkumises ja ei ole välistanud sellest lahkumist. Venemaa on süüdistusi eitanud.
Venemaa järgib kõiki endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, kuid USA lahkumise korral lepingust vastab Venemaa kohe ja peegelpildis, lubas Putin eile.
Moskva usaldas liiga palju läänt ja seda võeti nõrkusena, iseloomustas Putin Venemaa ja USA suhteid.
„Peamine viga meie poolt suhetes läänega seisneb selles, et me usaldasime teid liialt. Aga teie viga seisneb selles, et te võtsite seda usaldust nõrkusena ja kuritarvitasite seda usaldust,” ütles Putin.
Putini sõnul olid Venemaa ja USA suhted isegi külma sõja ajal lugupidavamad kui praegu. Venemaa on üles näidanud „pretsedenditut avatust ja usaldust” ning saanud vastuseks ainult oma huvide täielikku eiramist, kinnitas Putin.
Putin teatas, et tunneb uhkust telekanali RT ja riikliku agentuuri Sputnik töö üle. RT on varem kurtnud, et USA justiitsministeerium on sundinud neid registreerima end välisagendina.
Vene meedia võimsused ei ole võrreldavad anglosaksi meedia omadega, mistõttu tekitab Vene ajakirjanike tagakiusamine läänes nõutust, teatas Putin. Kui Venemaa tunneb oma meedia töö piiramist välismaal, tegutsevad Vene võimud peegelpildis ja piisavalt kiiresti.
„Niipea, kui me näeme konkreetseid samme, mis piiravad meie massiteabevahendite tegevust, järgneb siin peegliefekt,” ütles Putin.
Ebaõiglane on lääs Venemaa suhtes Putini arvates ka Ukraina konflikti asjus. Piiri Venemaa ja tunnustamata „rahvavabariikide” vahel ei saa sulgeda, teatas Putin. „Kui olukorras Donbassi staatusega ei võeta vastu amnestiaseadust, viib DRV ja LRV piiride sulgemine Venemaaga veresaunani,” seletas Putin.
Putin võrdles sündmuste võimalikku arengut Ida-Ukrainas massimõrvaga 1995. aastal Bosnia ja Hertsegoviinas Srebrenicas, kus serblased tapsid tuhandeid moslemeid.
Veel kritiseeris Putin läänt selle eest, et Donbassi konflikti lahendamisel nõutakse pidevalt midagi Venemaalt.
„Ei piisa Venemaa poole pöördumisest, tuleb mõjutada Kiievi positsiooni. Nad sisuliselt keelasid koolides vähemuste keeles õpetamise. EL tervikuna vaikib. Miks hukka ei mõisteta? Vaikus. Püstitati ausammas Petljurale – natsistlike vaadetega inimesele, antisemiidile. Kõik vaikivad, peale juudikongressi. Kas teil on oma klientidest Kiievis kahju? Miks te siis vaikite?” küsis Putin.
Putin teatas, et Venemaa mõistab hukka tuumakatsetused Põhja-Koreas ja täidab Põhja-Korea osas kõik ÜRO julgeolekunõukogu otsused, kuid vihjed või otsesed ähvardused ennetava löögi kohta Põhja-Koreale on väga ohtlikud. „Keegi ei tea, kuhu ja mis Pyongyangil peidetud on,” lausus Putin.
„Kas kellelegi Põhja-Korea režiim meeldib või ei meeldi, ei tohi unustada, et Korea Rahvademokraatlik Vabariik on suveräänne riik. Igasugused vastuolud tuleb lahendada tsiviliseeritult. Venemaa on alati seisnud just sellise lähenemise eest,” ütles Putin.
Putin kritiseeris USA-d, kes kehtestas Põhja-Korea vastu täiendavad sanktsioonid, vaatamata Pyongyangiga saavutatud kokkulepetele. „Tuleb üles näidata vaoshoitust kogu selles tegevuses, jõuti ju kokkuleppele siis ja mulle tundub, et ka praegu saab seda teha,” sõnas Putin.
