Kennedy mõrvajuurdluse täna avalikustatavatest toimikutest ei oodata erilist pauku ega vandenõuteooriate kummutamist
Enam kui pool sajandit pärast seda, kui mõrvari kuul tappis Texase osariigis Dallases USA presidendi John F. Kennedy, avaldatakse täna mõrva juurdluse viimased salajased olnud toimikud.
Kennedy 1963. aasta 22. novembril aset leidnud mõrva uurinud teadlased ütlesid, et ei oota viimastest toimikutest tähtaid uusi üksikasju selle kohta, miks Lee Harvey Oswald esimese ja ainsa iiri päritolu katoliiklasest presidendi maha lasi, vahendab Reuters.
Samuti kardavad nad, et viimane osa kokku enam kui viiest miljonist leheküljest Kennedy mõrva kohta, mida hoitakse rahvusarhiivis, ei aita palju kaasa pikaaegsete vandenõuteooriate vaigistamiseks, mille järgi korraldasid 46-aastase presidendi mõrva maffia, Kuuba või mingi salaliit.
Tuhandetes raamatutes, artiklites, telesaadetes ja filmides on uuritud väidet, et Kennedy mõrv oli mingi ebamäärase vandenõu tagajärg. Pole aga esitatud mingeid lõplikke tõendeid selle kohta, et päev pärast Kennedy mõrvamist ka ise maha lastud Oswald oleks töötanud kellegi teise heaks.
„Minu tudengid on väga skeptilised selle suhtes, et Oswald oli ainus mõrvar,” ütles Bostoni kolledži ajalooprofessor Patrick Maney. „Meil on raske mõista, et keegi üksiklane, luuser võis omal algatusel Kennedy mõrvata ja maailma ajaloo kurssi muuta. Aga seda näitavad tõendid.”
1992. aastal andis USA kongress korralduse, et kõik Kennedy surma uurimisega seotud andmed tuleb avalikkusele avada, ning seadis selleks lõpptähtaja 2017. aasta 26. oktoober.
President Donald Trump kinnitas laupäeval, et lubab dokumendid avalikustada.
Täna avaldatavad dokumendid keskenduvad tõenäoliselt Luure Keskagentuuri (CIA) ja Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) jõupingutustele teha kindlaks, milliseid kontakte oli Oswaldil Kuuba ja endise Nõukogude Liidu spioonidega reisil México linna 1963. aasta septembris.
„Oli reaalne mure, et Oswald võis olla liidus Nõukogude Liiduga,” ütles Maney.
Kennedy mõrv oli esimene poliitiliselt motiveeritud tapmiste reas, mille ohvriks langesid ka tema vend Robert F. Kennedy ja kodanikuõiguslane Martin Luther King Jr.
Kennedy on jäänud USA üheks imetletumaks presidendiks.
