Konservatiivse iseseisvuspartei esindajast peaminister Bjarni Benediktsson kuulutas valimised välja eelmisel kuul pärast seda, kui kolmeparteilise koalitsiooni üks liige peaministri isaga seotud skandaali tõttu valitsusest lahkus, vahendab AFP.
Tänased valimised on Islandil alates 2008. aastast juba neljandad. Eile avaldatud rahvusringhäälingu RÚV ja ajalehe Morgunblaðið tellitud küsitluse tulemuste järgi võib iseseisvuspartei saada 63-kohalises parlamendis Alþingis 17 kohta. Peamine rivaal, vasakroheliste liikumine ja selle potentsiaalsed partnerid sotsiaaldemokraadid ja piraadipartei saaksid koos 29 kohta, millest aga ei piisa enamuse saavutamiseks, milleks oleks vaja 32 kohta.
Neljanda erakonna abiga võiksid nad aga paremtsentristid troonilt tõugata ja moodustada Islandi teise vasakule kalduva valitsuse pärast iseseisvumist 1944. aastal.
„Kui need on valimistulemused, on see üleskutse opositsioonile valitsuse moodustamiseks,” ütles vasakroheliste 41-aastane juht Katrín Jakobsdóttir.
Iseseisvuspartei võib aga samuti ühte heita endise liitlase progressiivse parteiga, mis võib saada 5-6 kohta, keskparteiga (kuus kohta) ja liberaalse reformiparteiga (viis kohta).
Reykjavíki ülikooli õigusteaduse professori Arnar Þór Jónssoni sõnul kardetakse, kas tekib üldse võimalust valitsuse moodustamiseks. Ta tuletas meelde, et läbirääkimised koalitsiooni moodustamiseks pärast 2016. aasta oktoobri valimisi kestsid kolm kuud.
Aasta tagasi kuulutati erakorralised valimised välja pärast seda, kui tollane peaminister Sigmundur Davíð Gunnlaugsson sunniti tagasi astuma, sest teda mainiti niinimetatud Panama paberite andmelekkes.
Dokumentides mainiti üllatavalt suurt arvu islandlasi – enam kui 600 – võttes arvesse, et elanike arv on vaid 335 000. Nimetati ka tollast rahandusministrit Bjarni Benediktssonit.
Vaatamata sellele õnnestus Bjarnil moodustada koalitsioon tsentristliku erakonnaga Helge Tulevik ja reformiparteiga, millel oli parlamendis ühekohaline enamus.
Iseseisvuspartei toetajad peavad erakonda peamiseks jõuks majandusliku stabiilsuse ja kasvu taga.
