Liibüa välisminister Tallinnas: saadame iga nädal tagasi lõunasse umbes 1000 kinnipeetud sisserändajat

Täna viibis Eestis visiidil Liibüa valitsuse välisminister Mohamed Taha Siala, kelle külaskäigu eesmärk oli tugevdada riikide suhteid ja nõustada Eestit kui EL-i eesistujariiki illegaalsete sisserändajate teemal.

Viimastel kuudel on Liibüast üle Vahemere rändavate inimeste hulk järsult kahanenud. Täna teatas Itaalia siseministeerium, et juulist alates on seda teed kaudu Euroopa Liitu sisenenud migrantide arv langenud 69%. Sellele eelnes juunikuine kokkulepe Itaalia ja Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud, Tripolis tegutseva ühtsusvalitsuse vahel. Euroopa meedia teatel mängivad aga olulist rolli ka Liibüa sõjapealikega sõlmitud salajased kokkulepped.

Täna välisministeeriumis toimunud pressiüritusel palus Delfi selle kohta kommentaari. „Seni on need vaid kuulujutud,“ vastas Liibüa välisminister. „On tõesti kuuldusi, et Itaalia on mõningaid Liibüas tegutsevaid jõude abi saamiseks rahastanud.“

Ta lisas, et Tripoli valitsuse hinnangul on rändevoo vähenemise põhjuseks Itaalia ja Liibüa valitsuste koostöö. „Itaalia ja ülejäänud EL aitavad kinnipidamislaagrite elanike humanitaarseid vajadusi täita,“ ütles Siala. „Samuti on abi olnud arengumaade toetamisest ja sellest, et päritoluriigid on hakanud oma kodanikke tagasi võtma – pea iga nädal saadame tagasi umbes 1000 inimest.“

Eesti välisminister Sven Mikser lisas, et rändevoogude vähenemise põhjuseks on muu hulgas ka aastaajast tingitud ilmatingimused. „On veel hulk erinevaid tegureid nagu Liibüa paranenud võime oma välispiire kontrollida ja EL-i meetmed „tõmbefaktori“ vähendamiseks,“ lisas Mikser, viidates Vahemere rannikul toimuvale EL-i mereväeoperatsioonile Sophia.

Mikseri sõnul toetabki Eesti Liibüa stabiilsust muu hulgas operatsioonis Sophia osalemise kaudu. Ta märkis, et Kesk-Vahemere tee sulgemine ja inimsmugeldamise pealt teenivate kriminaalsete ühenduste ärimudeli lõhkumine on üks EL-i ja Liibüa ühiseid murekohti. „Samuti panustab Eesti oma suuruse kohta märkimisväärselt Euroopa sihtfondidesse, mis püüavad rändekriisile lahendust leida,“ lisas Mikser. „Hetkel kaalume ka võimalusi osaleda ELi Liibüa-missioonis EUbam, mille eesmärk on Liibüa piirivalvevõimekuse suurendamine.“

Mikseri sõnul võiks Eesti Liibüat rändekriisi ohjamisel tulevikus abistada ka digitaalsete lahendustega. „Näiteks varustades sisserändajad isikut tõendavate dokumentidega, et aidata eristada, millistel inimestel on õigus pagulasstaatusele ja kes tuleks saata tagasi päritoluriikidesse,“ lisas Mikser. „Samuti see, mis puudutab Liibüa kontrollivõime parandamist lõunapiiril, mis on väga suure pikkusega ja läbib asustamata territooriumi. Selle piiri kaitsmine käib tulevikus olulisel määral pigem elektrooniliste vahendite kui inimvalvurite abil. Ja Eestil on ekspertiisi ja firmasid, kes võiksid olla valmis siin panustama.“

Ametlikul hinnangul on pärast merepiiri sulgemist Liibüasse jäänud vähemalt 400 000 migranti, kes elavad sageli väga viletsates tingimustes ja kannatavad vägivalla all. Elutingimuste parandamist puudutavale küsimusele vastas Sahia, et laagrite ülalpidamine maksab raha.

„Kriitikat on olnud, aga praktikas ei suuda me kulusid üksi kanda,“ ütles minister. „Toit ja tervishoid maksavad raha. Vaja on rahvusvahelist abi ja nüüd ongi seda hakanud tulema, nii Euroopa Liidust kui teistest riikidest. Osa migrante on tulnud selleks, et üle mere minna, osa selleks, et Liibüas tööd leida – aga meil pole praegu võimalik isegi oma kodanikele tööd pakkuda.“

Minister hoiatas siiski, et rännet kui sellist pole võimalik peatada. „Põhjus on selles, et inimolendite arv planeedil kasvab,“ ütles Sahia. „Migratsioon ei lõppe. Muide, paljud riigid on rajatud rändevoogudele.“