Kaljulaid Gruusias: president läks visiidi viimasel päeval Vene okupatsioonijoonele
Eesti president Kersti Kaljulaid külastas täna Gruusias mitteametlikku kontrolljoont okupeeritud Lõuna-Osseetia ja ülejäänud Gruusia vahel.
Khurvaleti küla paistab esmapilgul rahuliku kohana, kus lehmad söövad kurviliste teede ääres rohtu ning aedades hakkavad viinapuusalud kolletuma.
Gruusia kontekstis on aga tegu kurva kuulsusega paigaga, kus elab kurva kuulsusega inimene: äkitselt Lõuna-Osseetiasse elama sattunud 83-aastane Dato Vanishvili – mees, kes nüüdseks on olnud aastaid Venemaa „hiiliva okupatsiooni“ tunnusnäoks.
Vanishvili juurde ei jäta naljalt minemata ükski Gruusias visiidil olev riigipea või muu kõrge poliitik – vana mees elab nimelt okastraataia taga, mis kerkis tema õuele üleöö.
Mis täpsemalt juhtus, on ebaselge, sest vahepealse aja jooksul on ilmunud ohtralt artikleid, mis detailides erinevad: ühe versiooni kohaselt jäi Vanishvili magama Gruusias ja ärkas üles Lõuna-Osseetias, teise järgi läks kodukülast välja asju ajama ning avastas naastes kodu juurest tarastamisega tegelevad Vene sõjaväelased.
Dato Vanishvili täna okastraataia taga. Foto: Kadri Veermäe
Okastraataed ise on aga fakt ning seda on ka asjaolu, et Venemaa nihutab oma tarasid – sageli öö varjus – edasi Gruusia sisemaa poole.
Algselt läks tara läbi Vanishvili valduste tagant, olles sinna esmakordselt kerkinud sinna 2008. aasta augustisõja järel, eraldades äsja Moskvalt äsja tunnustuse saanud Lõuna-Osseetia. 2009. ilmus tõkestus aga mehe kodu ette, lõigates ta ülejäänud Gruusiast ära.
Nüüd tegi sama žesti Eesti president Kersti Kaljulaid, kes külastas Vanishvilit koos Gruusia presidendi Giorgi Margvelashviliga.
Enne seda, kui USA vabariiklasest senaator John McCain pidi sel aastal pühenduma võitlusele ajuvähi agressiivse vormiga, käis aia vahelt kätt surumas temagi. Tegemist oli sama visiidi osaga, mille käigus oli McCaini kahe teise senaatoriga väisanud eelnevalt Baltimaid ning Ukrainat.
Kaljulaid sõnas täna traataia lähedal, et tema nimetaks eraldusjoont „kurjuseliiniks“. „See on õige sõna selle kohta, mida me siin näeme,“ sõnas ta kohalviibinud ajakirjanikele. „Kõigepealt hakatakse kündma, siis ehitatakse teid, seejärel tuleb tara püstitamine,“ selgitas Eesti president protsessi lahtirullumist.
Kaljulaid ütles kohaletulnud ajakirjanikele, et rahvusvaheline kogukond peaks konfliktile rohkem tähelepanu pöörama ning kinnitas omalt poolt, et Eesti püüab end antud küsimuses rahvusvahelises kontekstis nii kuuldavaks teha kui võimalik.
Gruusia president Giorgi Margvelashvili koos järjekordse külalisega Dato Vanishvili juures. Foto: Kadri Veermäe
Gruusia riigipea Margvelashvili oli Kaljulaidile eelnevalt rääkinud kurjuseliini taha soovimatult elama jäänud inimeste lugusid ning Kaljulaid tänas Margvelashvilit selle eest ning rõhutas, et lõppude lõpuks taandub konflikt inimesteni, kelle õigusi rikutakse iga päev: nad ei saa mina vajadusel arsti juurde, surnuaiale või sugulastele külla, sest tara on ees.
Piirkonnas tegutseb Euroopa Liidu vaatlusmissioon, mille ridades tegutseb ka eestlasi ning Kaljulaid kohtus täna kohapeal töötavast neljast eestlasest kolmega. „Ma olen selle eest väga tänulik, et EL-il on siin missioon, sest selle kaudu tegeleda juhtumitega, mil liini ületanud inimesed lähevad kaduma.
USA mõttekoda Jamestown Foundation on kirjutanud Gruusia kontrolljoont analüüsivas mõttepaberis, et okupatsioonijoonele paigutatud Vene väed suudaksid hõivata piirkonnas asuva ida-läänesuunalise maantee lõigu 15 minuti jooksul. „Pole vaja rõhutada, et kui Thbilisi selle lõigu üle kontrolli kaotaks, võiks see Gruusia kaheks osaks lüüa, tuues kaasa üüratu poliitilise ja humanitaaralase katastroofi.“
