Erivajadustega laste haridust puudutava muudatuse kuupäev on veel lahtine
Riigikogu kultuurikomisjon jättis täna veel lahtiseks kuupäeva, millal jõustuvad erivajadustega laste haridust puudutavad muudatused. Erivajadustega laste vanemad koguvad allkirju, kuna ei pea õigeks, et nende laste õpetamise üle hakkavad riigi asemel otsustama omavalitsused.
Vanemad kardavad, et nende laste hariduse saamise võimalus hakkab sõltuma sellest, kui võimekasse omavalitsusse nad sündinud on, vahendab ERR "Aktuaalset Kaamerat".
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust, millega tahetakse anda erivajadustega laste hariduse korraldamine koos rahaga kohalikele omavalitsustele, on nii poliitikud kui ka vanemad nimetanud ajast ette ruttavaks.
Pärast riigikogu kultuurikomisjoni arutelu ütles Eripedagoogide Liidu juhatuse liige Erle Põiklik, et praktikute kahtlused seaduse muudatuste tagajärgedest pole kadunud, sest tegu on omavalitsuste jaoks tõsise väljakutsega.
"Puudeid on väga erinevaid. Tõesti selles kohalikus koolis, väiksemas omavalitsuses ei olda lihtsalt kõikide erivajadustega kokku puututud. Kui selline laps nüüd satub sinna, siis on täiesti tõenäoline, et temaga ei osata õigesti käituda, et temale seda vajalikku abi pakkuda, mis talle hariduse omandamiseks on tarvis," rääkis Põiklik.
Põiklik lisas, et asi pole ei tahtmises ega ka rahas, vaid oskustes.
Eelnõus on kirjas, et omavalitsused peaksid erivajadustega laste hariduse korralduse üle võtma juba 1. jaanuarist. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must kinnitas, et komisjon pole seda tähtaega veel heaks kiitnud.
"Kui on vaja asjaosalistele asja veel seletada, arutada, julgustada ja võtta maha teatud usaldamatus riigi või kohaliku omavalitsuse suhtes, siis me loomulikult sellest 1. jaanuarist loobume. Meie asi on teha oma tööd nii, et see oleks olemasolevatest võimalustest kõige parem," selgitas Must.
