Sõjatehaste hõivatus või kokkuhoid? 10 miljoni laskemoonaraha kulutamise edasilükkamine tekitab kriitikat
Riik kavatseb aastatel 2018-2020 igal aastal kulutada 20 miljonit eurot suurekaliibrilise laskemoona ehk suurtükimürskude, tankitõrjerakettide ja miinipildujamoona ostmiseks. Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et 10 miljonit järgmise aasta jaoks mõeldud rahast on lükatud hoopis aastasse 2019.
Erukindral Ants Laaneots ütles, et kaitse-eelarve vähendamine on riigikaitsele ülimalt ohtlik ajal, kui julgeolekuolukord on järsult halvenenud ja Venemaa harjutas just õppuse Zapad ajal Balti riikide ründamist. Ta ütles, et Reformierakond kavatseb riigikogus selle kohta järelepärimise teha.
Tema fraktsioonikaaslane, erukindral-leitnant Johannes Kert ütles aga, et põhjuseks on viimase aja teravnenud julgeolekuolukorraga kaasnev laskemoonatehaste hõivatus, mistõttu nad ei jõua enne 2019. aastat moona tarnida ja järelikult tuleb ka selle eest maksmise raha jätta 2019. aasta eelarvesse.
„Viimastel aastatele on omane, et mitte ainult eestlased pole selle peale tulnud, et laskemoona on juurde vaja, vaid ka teised,” selgitas Kert. Eesti pool ei osanud ette näha, et laskemoona kättesaamisega tehastest läheb kauem kui loodeti.
Kert leidis, et ministeerium teeb õigesti, kui lükkab seetõttu 10 miljoni kulutamise 2019. aastaks. Ta soovitas probleemi lahendamiseks ehitada Eestisse laskemoonatehaseid, sest meie pole üksi hädas ja turgu on.
Sellele, et 10 miljoni kulutamise edasilükkumine on seotud laskemoona kättesaamise ajaga, viitas lehes ka kaitseminister Jüri Luik. Tema eelkäija Margus Tsahkna oli otsuse suhtes aga kriitiline. „Igasugu muud lollust viiakse ellu, aga Eesti iseseisva kaitse arendamisest võetakse raha ära. Mingisugused raamatupidamislikud hookuspookused ei ole vabanduseks,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) ütles, et riigikaitse nõuab stabiilset rahastamist ning rahadega nii mängimine tekitab küsimärke. Hanso rääkis, et rahandusminister Toomas Tõniste sõnul oli kaitseministeerium ise öelnud, et seda kulutust saab edasi lükata. Ta lootis, et kogu ettenähtud 60 miljonit läheb laskemoona ostmiseks ja kellelgi ei tule mõtet, et sealt saab kärpida.
Hanso sõnul on teiselt poolt tõsi, et Euroopa riigid on hakanud aktiivselt uuendama tehnikat ja moona juurde ostma. Riiulilt laskemoona osta ei saa, seda tehakse tellimise peale ja moonal on konkreetne säilivusaeg. Samuti on täiesti ära kadunud kasutatud sõjatehnika turg, kust ka Eesti veel 7-8 aasta eest palju tehnikat ostis. Seetõttu nõustus ta, et laskemoona tarneajad võivad tõesti olla planeeritust pikemad.
