Ajaleht: Eesti eesistumisperiood EL-is on olnud Soomele pettumus
Soomel olid veel aasta alguses suured lootused aasta lõpuni kestva Eesti Euroopa Liidu eesistumise suhtes. Arvati, et vennasrahvas mõistab Soome probleeme, kuid läks teisiti, kirjutab Soome ajaleht Maaseudun Tulevaisuus (MT).
Metsad Euroopa Liidu kliimaeesmärkide osaks siduv maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF määruse eelnõu läks edasisele ettevalmistamisele Soome ootustest halvemana, kirjutab MT.
Eesti juhtimisel tehti MT teatel ka teine Soome seisukohalt halb otsus. Botnia lahe räimekvoote kärbiti rohkem kui oli teadlaste kogukonna soovitus.
Soome oli nende otsuste tegemisel sedavõrd eri meelt, et jättis LULUCF-i puhul hääletamata. Räimekvootide puhul hääletas Soome vastu.
Vastuhääletamine on Soome jaoks pea ennekuulmatu. Eelmisel, Malta eesistumisperioodil käsitleti 43 eelnõu. Soome ei hääletanud kordagi vastu.
MT möönab, et Eesti ei ole otsuste eest üksi vastutav, kuid Euroopa Liidu eesistujal on palju võimu. LULUCF-i osas olid Soomel põhjendatud ootused oodata Eestilt tugevat toetust.
Toetust kinnitas MT-le septembris enne oktoobris toimunud otsustavat kohtumist ka Eesti keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Sama oli aru saanud ka Soome delegatsioon.
Lõpuks jäi Eesti toetus MT hinnangul nõrgaks. Soome sai erandi, mis võimaldaks kuue miljoni kuupmeetrit täiendavat metsaraiet aastas, kuid Soome taotles kümmet miljonit.
MT andmetel oli isegi varem ebasõbralik Euroopa Komisjon kohtumisel Soome suhtes lahkem kui Eesti.
„Soome sai ainsa maana erandi. Otsused vajavad teiste riikide toetust ja erandeid oli teistel riikidel raske heaks kiita. Oli selge, et sellest rohkemaga poleks liikmesriikide enamus leppinud,” kommenteeris Lamp MT-le.
Räimekvootidest räägiti oktoobris väiksemas kaheksa riigi seltskonnas, sest arutati Läänemere kalapüügikvoote.
Osana tervikust otsustati ka Soomet ja Rootsit puudutav Botnia lahe räimekvoot. Üksmeelt ei kippunud Baltfishi grupi juhi Taani juhtimisel tekkima, mistõttu otsustas Eesti Euroopa Liidu eesistujana vastutuse võtta.
MT teatel pöördus just siis räimevaidlus Soome jaoks halvas suunas, sest Taani juhtimisel oli tulemas rahuldav lahendus. Soome arvates ei olnud Eesti sekkumine tark. MT andmetel ütles Soome selle kella seitsmeni hommikul kestnud kohtumisel ka Eestile välja.
Lambi sõnul ei õnnestunud Baltfishi riikidel üksmeelt leida ja siis on eesistuja kohus lahendus leida.
MT teatel ei ole Euroopa Liidu eesistujariik üldiselt Baltfishi riikide kohtumistesse sekkunud.
Eestit esindas mõlemal kohtumisel keskkonnaminister Siim Kiisler.