DELFI FOTOD | Ettevõtja raiub endiselt, et andis Jaak Joalale teadmata põhjustel kolm miljonit krooni laenu
Täpsemalt käib vaidlus selle üle, kas väidetav laenuleping, mille alusel Käos raha välja nõuab, on kehtiv või mitte. Käose väitel küsis Joala temalt 1997. aastal laenu üle kolme miljoni krooni suuruses, teadmata seejuures, mille jaoks raha vajalik oli. Raha kandis Käos Maire Joala kontole.
Maire Joala väitel oli laenuleping fiktiivne ja tehtud tagantjärele, et varjata musta raha kasutamist Pärnu mnt 106 maja remondis. Nimelt lepiti tema sõnul Käosega kokku, et Käos investeerib Pärnu mnt 106 maja remonti, kuhu ehitatakse ka lisakorrus ning sinna kaheksa korterit. Ühe korteri pidid saama endale Joalad ja ülejäänud seitsme müügi rahast saaks Käos oma investeeringu tagasi.
Raha oli vaja varjata selleks, et maksuamet ei nõuaks suure summa pealt sisse tulumaksu. Pärast kirjalike tõendite esitamist täna hommikul jätkus Jaak Joala pärijatele Maire ja Janar Joalale esitatud hagi arutamine kohtuvaidlusega.
Käose esindaja Nigol Saar ütles täna kohtus, et laenukohustus kehtis ja ei ole põhjust arvata, et tegu võiks olla teeseldud tehinguga. Laenulepingu osapoolteks olid Jaak Joala ja Käosele kuuluv ettevõte Sidum.
Kui laenulepingu näol oleks tegu olnud teeseldud tehinguga, oleks pidanud ka teisel tehingul, mida püüti varjata, olema samad osapooled, ent väidetava varjatud tehingu osapooli oli rohkem kui laenulepingus. Näiteks olid nendeks Pärnu maantee 106 korteriühistu, Erni Käos, Jaak Joala ja Sidum.
Käose kaitsja sõnul ei olnud laenulepingu kehtetust mitte kunagi vaidlustatud, seega leping kehtib. Laenulepingu põhisummaks on praeguses vääringus 208 351,97 eurot. Sama palju on nõudes esitatud ka viivisena, mis teebki kogu pärijatelt nõutavaks summaks üle 400 000 euro.
Maire Joala kaitsja Kaido Ehasoo jäi varasemalt esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt ei ole Jaak Joala laenu saanud. Laenulepingut, mille alusel Käos raha nõuab, ei ole Maire Joala vande all antud tunnistuse kohaselt 1997. aastal sõlmitud. Sellest tulenevalt pole tema sõnul ka usutav, et nii suured ülekanded võidi teha suusõnalise lepinguga kolmanda isiku ehk Maire Joala arveldusarvele.
Ehasoo sõnul ei ole usutav, et 1997. aastal võis ettevõtja Käos anda laenu Jaak Joalale üle kolme miljoni krooni suurust intressita laenu, tundmata seejuures huvi, mille jaoks säärast raha vaja oli. Maire Joala on kinnitanud, et sel perioodil ei olnud Joalad rahalistes raskustes, tervis oli korras ja Jaagul oli ka piisavalt esinemisi.
Tagantjärele sõlmitud laenulepingust nähtub Ehasoo sõnul, et Käos on kohustatud laenu andma, kuid puuduvad ülekanded või laenu saamist tõendavad dokumendid. Samuti ei ole Käos kohtule esindanud maksete andmeid ka kohtule. Ehasoo sõnul oli maksete aluseks Käose kokkulepe osaleda Pärnu maantee 106 korruste väljaehitamise finantseerimisel
Kohtul ei ole Ehasoo hinnangul sellest tulenevalt võimalik tuvastada, et oleks antud laenu ja seetõttu tuleks Ehasoo sõnul nõue jätta rahuldamata.
Janar Joala kaitsja Tõnu Tuulas jäi samuti kirjalike põhjenduste juurde, mille kohaselt puudus dokumentide taga reaalne laenuandmine.
Lisaks Ehasoo väljatoodule tõi Tuulas välja ka asjaolu, et on ebausutav Käose ütlus, et ehitus maksis viis miljonit krooni, nagu ametlikult nähtus. Mõistliku investeerijana peaks Tuulas sõnul Käos teadma, et turuhinna kohaselt oli ehitus maksnud siiski kaheksa miljonit, mis tõendab tema hinnangul, et Käos soovis kohtus varjata ehituse tegelikku maksumust, ning seda, et kolm miljonit kogu summast liikus mustalt.
Ta tõi veel näite toimikust, kus nähtu, et e-kirjade teel, milles Käos hindas ehituse finantseerimise summat arvuga "8,1m", kuid väitis hiljem, et "m" ei tähenda miljonit, vaid midagi muud. "Järelikult pidi ametlikule rahale lisanduma ka kolm miljonit ja see ei olnud laenuleping," ütles Tuulas.
Peale Joalate esindajate sõnavõttu andis kohtunik võimaluse ka Käose esindajale repliigi korras vastata, ent viimane seda ei soovinud.
Kohus kuulutab otsuse välja 15. detsembril.
