BLOGI | PISA uuringus selgus, et parimad meeskonnamängijad on motiveeritud õpilased, kehvemad aga arvutimängurid, sportlased ja hilinejad
Eesti jagab 15-aastaste õpilaste meeskondliku probleemilahenduse osas PISA riikidest viiendat ja kuuendat kohta Kanadaga, edestades sellega kõiki Euroopa riike. Esikoha võtsid Singapuri noored, teine koht läks Jaapanisse, kolmandaks tuli aga Hongkong.
Põhitulemustest on veel märkimisväärne, et Eesti oli kuues riikide järjestuses, kus oli kõige väiksem väga nõrkade meeskondlike probleemilahendusoskustega õpilaste osakaal. Esikohal oli selles arvestuses Jaapan 10,1% osakaaluga. Eestil aga oli protsente 15,2.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et see protsent liiga suur ei ole, ehkki alati võiks väiksem olla. "See kõige nõrgemate osakaal näitab seda, et meil jäävad alati mingid õpilased, kes vajavad veel lisatuge. Kui neil näiteks lugemisega on probleeme, siis nad on ka selles testis madalamad. Üks laps [selles arvestuses] on ka liiga palju, aga loomulikult peame leidma need viimased lapsed ka üles ja neid toetama," ütles ta.
Uuringus tuli ka välja, et igas riigis said tüdrukud tublima tulemuse kui poisid, ent Eestis oli see vahe üks väiksematest - 29 punkti. Repsi sõnul võib see vahe nii jäädagi, sest see vahe on niigi väike ja poisid on niikuinii juba teinud tubli tulemuse. Samas oli 2012. aastal hinnatud individuaalne probleemilahendusoskus poistel kõrgem.
Meeskondlikkuse kõrgemat taset tõstab uuringu kohaselt see, et tüdrukud väärtustavad omavahelisi suhteid ja arvestavad sellega, millest teised on huvitatud. Poisid aga väärtustavad rohkem kasu, mida saab meeskonnatööst ja eelistavad rühmas töötamisele individuaalset tööd.
Teine silmnähtav lõhe tuli eesti- ja venekeelse õppekavaga koolidest, kus viimase õpilaste tulemus oli 49 punkti võrra kehvem. Sama suur vahe oli ka 2012. aastal hinnatud individuaalse probleemilahendusoskuste vahel.
"Suurema pildi peame veel lisaks analüüsima, aga kui oletada, siis võivad siin mõjutajad olla sotsiaalmajanduslik taust, kodune tugi koolile. Tõenäoliselt võime eeldada, et koolides tuleb teha lisatööd - võib-olla venekeelsetes koolides ei kasutata projekte nii palju, ei tehta nii palju meeskonna lahendusi. Võib-olla on natuke konservatiivsemad meetodid, mida neis kasutatakse," rääkis Reps.
Uuringutes arvestati ka valimisse sattunud laste kodust tausta, mis näitas, et oskused sõltuvad õpilastest, koolist, õpetajatest ja vanematest.
Testi tulemusena selgus, et paremad tulemused said üldiselt õpilased, kes on motiveeritud ja rõõmsad, said hästi läbi õpetajate ja koolikaaslastega, suhtlevad oma sõpradega sotsiaalmeedias ja päriselus, on käinud lasteaias, kellel on olnud toetav perekond ja kelle vanemad tunnevad huvi lapse elus toimuva vastu.
Kehvemalt läks koostöö testis õpilastel, kes mängivad videomänge, teevad väga palju sporti, hilinevad kooli, kasutavad koolis palju arvutid või tunnevad, et õpetaja ei ole tema suhtes õiglane. Samuti tegid kehvema õpilased, keda koolis kiusatakse.
Pisa 2015 meeskondliku probleemilahendusoskuste test mõõdab, kuidas 15-aastased õpilased rakendavad õpitut igapäevaelust. Ülesande puhul oli üheks meeskonnaliikmeks õpilane, kelle sooritust hinnati - teised kaks kuni neli liiget olid virtuaalsed kaasõpilased ehk arvutisimulatsioonid. Testi näidisülesannet saad proovida siin.
Ülesandes oli küsimuste jaoks mõeldud välja riik, mille kohta hakkas õpilane virtuaalsete kaaslastega vastuseid otsima. Väljamõeldud oli riik seetõttu, et kõigil oleksid võrdsed tingimused.
Eestis osales testis pool kõikidest 15-aastastest ehk 5587 noort 206st koolist.Kokku osales 2015. aastal uuringus 72 riiki,
PISA test toimub iga kolme aasta järel, viimati viidi see ülemaailmselt läbi 2015. aastal. Põhitestis uuritakse, kuidas õpilased rakendavad õpitut igapäevaelus, üldistavad ning seostavad teadmisi ja oskusi. Eesti osales 2015- aastal neljandat korda.
