EV 100 peret | Sirje Müürisepa lugu: töö noortevanglas oli ühtemoodi hirmus, iga kord, kui keegi helistas, oli kananahk ihul!

Sirje Müürisepp on läbi ja lõhki mulk ning veetnud enamuse oma kirevast elust Viljandis.

Sirje teadis juba noores eas, et teda huvitab meditsiin, kuid kuna ta enda sõnul koolis kõige teravam pliiats polnud, siis kartis ta eksamil põrumist ja otsustas hoopis raamatupidamist õppima minna.

40-aastaselt otsustas ta aga teha elumuutva otsuse ja ta läks Tartusse meditsiinikooli, tegi esimese kategooria õe paberid ja asus tööle Viljandi polikliiniku perearstide vastuvõttu. Aga edasi kutsuti ta tööle Viljandi noortevanglasse. Miks ka mitte, mõtles Sirje.

„Eks see oligi ühtemoodi hirmus, sest kui keegi helistas, siis sa ei teadnud kunagi, kuhu sind kutsutakse ja mis juhtus. Iga kord oli kananahk ihul! Kui mõni küsis kääre, et näiteks küüsi lõigata, siis ikka mõtlesid enne pikemalt järgi – ei tea ju, mis ta nendega plaanib. Ega midagi lõppkokkuvõttes ei juhtunud, aga ettevaatlik tuli ikka olla,” tuletab Sirje meelde oma tööaega vanglas. Vaata videost!