Ansip: praegu Eesti rahanduses toimuv on minu jaoks ikka päris häiriv ja jube

Ekspeaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip kritiseeris täna Brüsselis Eesti ajakirjanikega kohtudes Eesti praegust rahanduspoliitikat.

"Ma pole üldse rahul sellega, mis Eesti rahanduses praegu toimub, minu jaoks on see ikka päris häiriv ja jube," ütles Ansip struktuursele eelarvepuudujäägile viidates. "Eesti on olnud Euroopas tuntud e-riigi poolest ja eeskujulikus korras rahanduse eest. Vaat seda teist meil enam ei ole."

Ansip lisas, et lähitulevikus võib Eestil tulla probleeme euroliidu eelarvenõuete täitmisega. "Kui see lodevus edasi areneb nii, nagu ta praegu areneb, kui konservatiivsus kuhugi mülkasse kukub, siis arvan, et me ei ole enam nende hulgas, kes täidavad tingimusi." Samuti hoiatas ta reservide ülemäärase kasutamise eest. "2007. aastal oli valitsussektor ülejäägis 6,9 miljardi krooniga, 2006 - 6,1 miljardi krooniga. Sealt see reserv tuligi, mida praegu kasutatakse. Raha kahaneb kogu aeg ja selleks kahanemiseks ei ole mingit põhjust ega põhjendust."

Ansip meenutas, et eelmise majanduskriisi lõpus osales ta paneeldiskussioonil, kus tollane Leedu peaminister Andrius Kubilius retooriliselt küsis, milline oli Eesti, Läti ja Leedu kriisiaegse käitumise vahe. "Väga palju vahet ei olnudki," meenutas Ansip. "Kriisi eel olid käitumised pisut erinevad. Lätil ja Leedul oli eelarve väikeses defitsiidis, seetõttu nemad reserve ei kogunud. Eestil oli eelarve väikeses ülejäägis, seetõttu kogunesid reservid."

Ta lisas, et kõik riigid koordineerisid tollal ka aktsiisipoliitikat. "Kõik aktsiisitõusud olid läbi räägitud Läti ja Leedu peaministri, üksvahe ka Soome peaministriga. Me koordineerisime oma tegevusi, ei tekkinud mingisugust piirikaubandust, Läti õllerallit ega midagi taolist. Kriisist väljusime ka ühtemoodi kiiresti, kuna me kõik tegutsesime otsustavalt ja efektiivselt."

Ansip märkis lõpetuseks, et üks vahe kolmel Balti riigil siiski on. "Ikka tsiteerin Andrius Kubiliust: Lätil ja Leedul on valitsussektori võlakoormus 40% SKTst, Eestil endiselt 10%. Ja see ongi seesama väike vahe, et ühtedel oli väike puudujääk ja teistel oli väike ülejääk. Ja seetõttu ei saa ma aru sellest [reservi] vähenemisest. Mis see siis on, tahame riigi korraga valmis ehitada või? Tallinna linn saab valmis ja Ülemiste vanake tõmbab vee peale. Mis te arvate, et riigiga on teistmoodi või?"