Niisugust olukorda, kus ollakse 50 aastat okupatsioonis, on ennegi ajaloos juhtunud, näiteks üle 2000 aasta tagasi Vana-Kreekas. Aratose kodulinn Sikyon oli samuti viiskümmend aastat hõivatud türannide võimu all. Tal õnnestus oma isade linn vabastada, pärast mida andis ta kõige rikkamatele, 600-le pagulasele nende õigused tagasi. Samas pidas ta ülekohtuseks, et puudust peavad kannatama need, kelle õigused ta ise oli taastanud ja kelle varandus kuulus teistele.

Kodulinnas võttis ta endale nõuandjateks appi 15 kõige tähtsamat kodanikku, et koos nendega tundma õppida niihästi nende olukorda, kes võõrast vara endi käes pidasid, kui ka nende, kes olid endile kuuluvast ilma jäänud. Lõpuks õnnestus tal saavutada olukord, kus mõlemad pooled pidasid paremaks võtta vastu pakutav kompensatsioon, muidugi oli enne toimunud valduste hindamine. Mõlemad pooled jäid rahule ja kohtusse ei kaevatud! Cicero on Aratost kiitnud, et toimis targa mehe kombel, kes kaaskodanike huvisid vägivaldselt lahutamata hoiab kõiki koos ühesuguse erapooletusega.
Paistab, et meie omandireformi valitsus ei otsinud oma Ptolemaiost, vaid tegi just nii, mida Aratos püüdis igal juhul vältida. Ei teinud korralikku tasaarveldust ega otsinud-leidnud raha õiglaseks korraldamiseks. Meie valitsus ei arvestanud sugugi, et 50 aastaga on omandisuhted ise edasi arenenud ja keerustunud; startida ei saa õigusvastase võõrandamise hetke lävepakult! Uus heastamine on aga palju keerulisem ja põhiline, seda tõenäoselt tahetakse teha riigikassast, nagu me kõik oleksime selle eest võrdselt vastutavad olnud!? Milles siis üldse seisneb tähtsate ametipostide vastutus?

Võib-olla täidab tänapäeval Ptolemaiose aset Euroopa Liit? Aratos läks raha küsima temast mittesõltuvalt tekkinud kahju hüvitamiseks, meilgi oli omandireformi alguses taoline seis. Nüüd tänu tollase valitsuse tekitatud segadusele peaksime lisaraha küsima omandireformi läbiviijate poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks, mis on natuke teine asi. Kui võtame raha riigikassast, siis miks peame kõik võrdselt vastutama?

Kas ja kuidas mõjutas sind või teie peret omandireform? Jaga oma lugu aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!