FOTOD | Sõjakool mälestas detsembrimässus langenud kadette

Kõrgem sõjakool korraldas täna varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta detsembrimässus langenud kadettide mälestuseks, teatas kaitsevägi.

"Kaitseväelastena peame mõistma, et riigi ja rahva huvide enda omadest kõrgemale seadmine on üks alustaladest, mis aitab meil vabadust hoida," ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm

Kõrgema sõjakooli kooli veebli asetäitja viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas. Pärast hommikust loendust võttis sõna kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm ja vanemkaplan major Aivar Sarapik.

Rivistuse järel külastasid sõjakooli kadetid Tondi sõjakooli muuseumi, Eesti sõjamuuseumi ning Miinisadamat. Seejärel asetasid sõjakooli pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.
Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega süüdati kaitseväe ühendatud õppeasutuste peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning seal oli väljas auvahtkond.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on kõrgema sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.