Välisministeeriumi asekantsler on nüüdseks kohtunud kõigi osapooltega, kelle allkirja on vaja laevakaitsjate koju toomiseks

Laevakaitsjate kojutoomine sõltub kohaliku prokuratuuri otsusest, kas nad kaebavad kohtuotsuse edasi või mitte. See aga seisab omakorda selle taga, et keegi pole veel teada saanud, millistel alustel otsustas kohtunik Eesti laevakaitsjad üldse õigeks mõista.

"Meil oli kohtumine täna Tamil Nadu osariigi välismaalaste ametiga. See on asutus, mis on kõige viimane instants selles protsessis, et laevakaitsjad saaksid väljasõiduviisa. Käisime seal, et teada saada, milliseid dokumente on vaja ja milliseid protseduure peab läbima siis, kui me lõpuks jõuame sinnamaani, et laevakaitsjad saab koju tuua. Et selleks hetkeks oleks meil kogu komplekt koos ja me ei peaks pabereid otsima. Eesti meeste koju toomiseks on ennekõike vaja siinse prokuratuuri otsust, et nad ei kaeba edasi, kuid ka pärast seda otsust on veel vaja erinevate ametite ja ametnike allkirju. See ongi olnud kogu selle nädala kohtumiste mõte, et kõik need, kes peavad oma allkirja ja nõusoleku andma, oleksid meist teadlikud ja see protsess liiguks võimalikult kiiresti," võttis oma käesoleva nädala tegemised kokku välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk.

Ta on viimastel päevadel tõesti Chennais pidanud maha ülipikad tööpäevad ning koos Eesti India suursaadiku Riho Kruuvi ja konsul Mats Kuuskemaaga kohtunud kümnete inimestega. Ainuüksi eile käisid nad kohtumas kaheksas ametis, sealhulgas Tamil Nadu osariigi politsei peadirektoriga, sise- ja välisasjade riigisekretäridega, osariigi peasekretäriga, kohaliku kaitsepolitsei juhtidega, kuid kõige olulisemaks pidas Kolk seda, et õnnestus kohtuda ka osariigi peaministriga.

Nende kohtumiste organiseerimise nimel on kõvasti vaeva näinud Eesti saatkond New Delhis ning Kolgi hinnangul on neist väga suur kasu olnud.

"Ma tean, et saatkonna sekretär on lakkamatult telefoni otsas istunud ja nende organiseerimisega vaeva näinud. Need kohtumised on olnud positiivsed, sest teised osapooled on kõik olnud väga teadlikud sellest, miks me siin oleme ja mida me soovime. Tihtilugu võibki kohtumine jääda selle taha, et teine osapool ei saa probleemist aru või ei taha sellega tegeleda. Aga praegu on olukord selles mõttes väga hea," märkis Kolk.

Ta sõnas, et praegu oodatakse seda, et laevakaitsjad õigeks mõistnud kohtuotsus saaks täielikult avalikuks. "Kui nüüd tuleb kohtuotsus, siis kõik need ametnikud ja ametiasutused, kellega oleme kohtunud, peavad hakkama vaagima oma otsust edasikaebamise osas ja seda paberit edasi liigutama. Ja kui järgmisel nädalal selgub, et kuskil tekib takistus, siis see ongi see koht, kuhu me läheksime koos," viitas Kolk tihedale koostööle briti kolleegidega, kes käivad samamoodi kohtumas kõikide ametnikega.

Sisuliselt käibki kohtuotsus pärast avalikuks saamist läbi kõikide nende inimeste käest, kellega Kolk koos Kruuvi ja Kuuskemaaga kohtumas käis. Pärast seda, kui politsei ja prokurör on oma hinnangu edasikaebamise kohta andnud, käib see ilmselt läbi ka osariigi peaministri käest, kes küll otseselt edasikaebamise otsusele alla ei kirjuta, kuid see sünnib kindlasti tema teadmisel, ent Kolk kinnitab, et laevakaitsjate kaasus pole Indias üldsegi mitte poliitiline protsess.

"Meie eesmärk oligi teha need kohtumised enne ära, et kui kohtuotsuse täistekst tuleb, siis me ei pea hakkama kõiki otsustajaid läbi käima, vaid kõik oleksid selleks ajaks asjast teadlikud ja asjad saaksid liikuda. Me tahtsime tegutseda enne, kui tuleb otsus. Tänaseks võib öelda, et me oleme teinud ringi peale kõikidele osariigi otsustajatele," sõnas Kolk.

Praegu ootavad kõik kohtuotsuse täisteksti – seda nii laevakaitsjad kui ka osariigi prokuratuur, sest praegu ei tea ükski osapool, mis põhjustel kohtunik otsustas laevakaitsjad õigeks mõista. Hetkel on avalikustatud ainult otsuse preambul ja viimased lõigud lõpust, kus on kirjas, et 35 eestlasest, britist, hindust ja ukrainlasest laevakaitsjat mõisteti õigeks. Seega võib tulla ka selle otsuse täistekstis üllatusi selle osas, millele kohtunik oma otsuses põhines. See teeb arvamatuks ka selle, kuidas prokuratuur võib oma edasikaebamise otsuse tegemisel käituda.

"Laevakaitsjad ise on olnud väga vaprad ja mõistvad. Eks nemad ju teavad, et üleöö ei juhtu siin riigis midagi ja väljasaamiseks on vaja läbida teatud protseduurid. Ma loodan, et neile annab kindlust see, et me proovime seda kõike kiirendada. Aeg-ajalt on hoopis nemad need, kes jagavad mulle soovitusi, kuidas siin tegelikult aega suhtutakse," rääkis Kolk.

Ta kohtub laevakaitsjatega igal õhtul ja teeb neile ülevaate päeva jooksul toimunust. Samuti teavitab ta kirjaga laevakaitsjate lähedasi ning hoiab ranget joont, et kiri lähedasetele saaks välja saadetud kindlasti enne kui ta ise meediale asja kohta kommentaare jagab. "Ma ei taha, et nad loeks seda lehest, vaid kuuleks otse minult," märgib ta. Kolk kiidab laevakaitsjate lähedasi, kes on näidanud üles suurt mõistmist ning on teadvustanud, et selles protsessis võivad olla ka tagasilöögid.

Mis puudutab Kolki ennast, siis tagasisõidupiletit Eestisse ei ole ta veel ostnud. "Ma olen siin täpselt nii kaua kui vaja," sõnas Kolk lõpetuseks.