Valimisringkondade piirid muutuvad ilmselt 2023. aastaks
Riigikogu valimised 2023. aastal võivad toimuda juba praegusest erinevate valimisringkondade piiridega, aga millised hakkavad olema uued valimisringkonnad, pole erakonnad veel kokku leppinud.
Riigikogu valitakse praegu 12 ringkonnas. Demograafiliste muutuste tõttu on suurenenud aga Tallinna ja Harjumaa ringkondades olev mandaatide arv ja vähenenud mandaatide arv mujal. Harju-ja Raplamaal valiti viimastel valimistel 14, Lääne-Virumaalt vaid viis riigikogu liiget.
Sellise ebavõrdsuse tõttu tunneb suurem osa poliitikuid, et ringkondade suuruseid tuleks muuta võrdsemaks, aga selget ideed, kuidas seda teha, pole välja kujunenud.
Vabariigi valimiskomisjon on välja käinud mitu varianti, millest valimiskomisjoni lemmikuks oli seitsme valimisringkonna süsteem.
5. detsembril arutas asja esimest korda riigikogu põhiseaduskomisjon. Selle liikmed Arto Aas (RE) ja Mihhail Korb (KE) ei toetanud seitsme ringkonna süsteemi, sest leidsid, et siis lähevad ringkonnad liiga suureks, ebaloogiliseks ja väheneb valijate side ringkonnast valitud riigikogu liikmetega.
Korb arvas, et hoopis suuremaid valimisringkondasid võiks teha väiksemaks. Ka Aas leidis, et ringkondi võiks olla 10-14 ehk võimalik on hoopis suurte ringkondade tükeldamine.
IRLi liige Mart Nutt leidis aga, et seitsmel valimisringkonnal pole viga midagi, sest siis on ringkondades rohkem kohti ja väiksematel erakondadel kergem ringkonnamandaati saada.
Dilemmat aitab selgitada lihtne näide. Kui valimisringkonnas on 10 kohta, siis võimaldab 10 protsenti häältest saada ühe koha riigikogus. Kui mandaate on aga vaid viis, on ringkonnamandaadi jaoks vaja 20 protsenti häältest. Suuremate erakondade jaoks on 20 protsenti häältest kergelt saavutatav, aga väiksemad erakonnad, kelle toetus on 11-12 protsenti, jäävad siis mandaadist ilma.
Eesti praeguse valimisüsteemi kohaselt ei lähe väikeste erakondade hääled siiski täielikult raisku, vaid 5 protsendi üleriigilise künnise ületanud erakonnad saavad kompensatsioonimandaadi alusel oma kohad kätte. Väiksemate erakondade riigikogu liikmed on enamasti valitud just kompensatsioonimandaadiga üleriigilises nimekirjas, mitte ringkonnamandaadiga ringkonna nimekirjas.
Erinevus on ka selles, et kui ringkonnamandaadi saab see nimekirja poliitik, kes saab ringkonnas rohkem hääli, siis üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi see, kes on nimekirjas kõrgemal kohal.
Nutt leidis, et seni, kuni säilib kompensatsioonimandaat, saavad väiksemad erakonnad ka oma esindatuse kätte. Ta leidis aga, et liikuda võiks pigem sinnapoole, et kasvatada ringkonnamandaatide tähtsust.
Vabaerakond andis samal ajal üle seaduseelnõu, mille kohaselt kehtestatakse valimisringkonna suurusele alam- ja ülempiir (8 – 13 või 7 – 12 mandaati) ning hakata edaspidi valimisringkondade moodustamisel lähtuma kohaliku omavalitsuse üksustest, mitte maakondadest, nagu see on toimub praegu.
