Lugeja: riigis on näha selged väljundid, mis viitavad meie ühiste ressursside vildakale kasutamisele
Jürgen Ligi arvab, et me siin omas riigis oleme Riigikassas vaid oma raha hoiustajad nagu pangas. Just selliselt väljendus lugupeetud eksrahandusminister TV3 uudistes. Reformierakondlase arvates pole tavainimesel omas riigis üldse asja pärida, mida tema rahadega tehakse.
Tema sõnum oli, et makske aga kenasti edasi kõiki makse, küll meie siin Toompeal teame ja otsustame, mida selle rahaga peale hakata. Kui oleme selle raha teie kui maksumaksjate taskust juba kätte saanud, siis edasi pole teil antud rahaga ega tema kasutamisega enam midagi pistmist, sõltumata sellest, mis seadustes just hetkel kirjas on. Ja kui vaja, küll siis muudame tagantjärele ka seadusi, et kõik seaduslik paistaks.
Isegi Riigikontrolör ütleb, et rahade kasutamine on läbipaistmatu ega saa olla tänasel kujul mõistetav isegi mitte Riigikogu liikmetele, siis veelgi keerulisem on anda hinnanguid riigi rahanduse seisule ja eelarvestamisele ametiühingute poolelt. Kõnesolev ametiühingute poolne ühine avalik kiri oli suunata tähelepanu asjaolule, et mitte mingisugust tõsist debatti ega avalikku teavitamist ei sündinud, kui riigikontrolör Karis andis ülevaate riigi rahade planeerimise kehvast seisust.
Riigikontrolli kokkuvõttes välja toodud numbreid ja seisukohti lugedes saab selgeks, et lood riigi ehk siis meie kui maksumaksjate rahadega, on üsna räbalad.
Riigikontrolli aruandest Riigikogule 2017.a. novembrist loeme, et ministeeriumid loodavad EL toetuste vähenemise korral leida vajaliku raha riigi muudest tuludest, samas kui Euroopa Liidu toetuste kahanemise kompenseerimine riigi (maksu)tuludest võib rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu osutuda keeruliseks ning et Euroopa Liidu toetuse võimalik vähenemine puudutaks paljusid riigi ülesandeid ja eesmärke. Jutt käib sadadest miljonitest eurodest.
Äkki ongi siis nii, et Haige-ja Töötukassa jäävadki selle mitmetesse sadadesse miljonitesse ulatuva eelarve puudujäägi katmise üheks allikaks peale 2021.aasta saabumist? Või missugustest riigi muudest tuludest püüab rahandusministeerium raha leida? See kõik on selgusetu ning seejuures jääbki kumama kõrvu Ligi hüüdlause, et te olete omas riigis vaid nagu hoiustajad pangas, kellel pole pangapoolse raha kasutamisega midagi pistmist.
Samas on riigis näha selged väljundid, mis viitavad meie ühiste ressursside vildakale kasutamisele. Vähihaigetele lastele ega täiskasvanutele ei jagu raviks raha, samuti nagu raviasutustele. Eriti hull on juba aastaid olukord tavainimesele taskukohaste hooldekodude kohtadega endaga mitte toime tulevatele vanuritele. Paar aastat tagasi, võin isikliku kogemuse najal kinnitada, et 690-eurose maksumusega kohti vabaneb harva, kuskil 800 eurost ja peale võib juba ehk mõnel pool kohti leida. Kust võtab vanur või tema hooldajad sellise igakuise raha? Eriti kui ka tema ainuke kinnisvara korteri näol kuskil maakonnas ei maksa rohkem kui heal juhul mõni tuhat eurot.
Riigiettevõtete ja ametite juhid samas saavad tavainimese õiglustunnet riivavaid kõrgeid töötasusid, mis ületavad juba ammu ja mitmeid aastaid mõistlikkuse piiri. 7000 eurot ja peale on isegi heal järjel äriühingute juhtide palkadeks ikka üsna hea kopikas ja paneks omaenda ettevõtte töötajate ees, kes teenivad ehk heal juhul tuhat eurot (viimane ametlikult välja käidud mediaanpalk Eestis oli 908 eurot ), neid korralikult punastama. Oleks siis nii, et need kõrgepalgalised teeksid pädevaid otsuseid ja kasvataksid rahva vara. Pidevad näited kinnitavad vastupidist. Rahaga teatavasti ausust ja lojaalsust oma riigile ei osta, meil ka mitte asjatundlikkust nagu näitab eriskummaline Eesti praktika.
Riik teeb äkilisi ja suurejoonelisi "investeeringuid" küll Eesti õhku, küll läbi oma äriühingute Jordaaniasse ja veelgi kaugemale, kuigi hästi järele mõeldes ja asjatundjaid kuulates, on need juba eos läbi kukkunud raha kulutamised. Ja samas on Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi elektriliinidega lood hapud iga vähegi tugevama tuule või viimasel korral ka suurema sulalume korral, sajad majapidamised on ilma elektrita ja seda mitte kuskil kaugel kolkakülas, vaid siinsamas Tallinna külje all Harjumaal. Samas pole kuulda, et erakapitalil baseeruva Fortumi elektritrassides oleks, näiteks Läänemaal, viimastel aastatel üldse mingeid katkestusi.
