Üks külma sõja aja kummalisemaid draamasid sai alguse 1965. aastal, kui Charles Robert Jenkins, kes oli tol ajal 24-aastane Põhja-Carolinast Rich Square’ist pärit USA armee seersant, hüüdnimega „Scooter”, kadus ühel jaanuariööl kahe Korea vahelise demilitariseeritud tsooni lähedal patrullis olles, vahendab Reuters.
2004. aastal Jaapanis tribunali all olles ütles Jenkins, et deserteerus, et vältida ohtlikke ülesandeid Lõuna-Koreas ja pääseda lahingutest Vietnamis.
„Oli jõuluaeg, oli külm ja pime. Ma hakkasin alkoholi jooma. Ma polnud kunagi nii palju alkoholi joonud,” ütles Jenkins tugeva lõunaosariikide aktsendiga.
Jenkins jõi kümme õlut, viis oma mehed patrulli ja käskis neil oodata, kuni ta kontrollib allpool olevat teed. Siis kõndis ta Põhja-Korea suunas, hoides relva, mille ümber oli mässitud valge T-särk. Jenkins ütles, et kavatses minna Venemaale ja ennast üles anda, ega oodanud, et Põhja-Korea teda kinni hoiab.
Põhja-Koreas, kus ta õpetas sõduritele inglise keelt ja kehastas propagandafilmis õelat USA spiooni, kohtus Jenkins endast 20 aastat nooremat jaapanlannat Hitomi Sogat, kelle Põhja-Korea oli röövinud, et ta aitaks spioone välja õpetada. Jenkins ja Soga abiellusid.
Enda ja koos Sogaga loodud pere ohutuse pärast kartmine tegi Jenskinsi jaoks võimatuks ühestki talle esitatud nõudmisest keeldumise.
„Põhja-Koreale ei öelda ei. Sa ütled ühe halva asja Kim Il-sungi kohta ja kaevad endale ise auku, sest sa oled kadunud,” rääkis Jenkins tribunali all olles.
Sogal lubati 2002. aastal Jaapanisse naasta ja Jenkins järgnes talle 2004. aastal koos nende kahe Põhja-Koreas sündinud tütrega.
Jenkins kandis deserteerumise eest ära sümboolse 30-päevase vanglakaristuse ja kolis siis 2004. aasta lõpus perekonna juurde Soga kodulinna Sadosse. Ta töötas kingipoes ja kirjutas kogemustest Põhja-Koreas raamatu.
