Soome presidendikandidaatide teledebatt: mida teeksid, kui Eesti paluks konfliktis Venemaaga sõjalist abi?
Soome rahvusringhäälingu Yle eilse presidendivalimiste debati esimene küsimus kõlas järgmiselt: mida teeksid, kui Eesti ja teised Balti riigid paluksid Soomelt sõjalist abi avalikult relvastud konfliktis, milles on vastamisi lääne sõjaline allianss NATO ja Venemaa?
Yle stsenaariumi järgi ei oleks Soome NATO liige. Abi palutaks Euroopa Liidu Lissaboni leppe vastastikuse abistamise sättele viidates ja palve puudutaks just sõjalist abi, vahendab Uusi Suomi.
Ükski kandidaatidest ei teatanud otse, et Balti riike toatataks sõjaliselt. Lissaboni leppe ebamäärane tähendus tekitas vaidlusi.
Keskerakonna kandidaat, endine peaminister Matti Vanhanen teatas, et kutsuks kiiresti kokku valitsuse välis- ja kaitsepoliitika ministrite komisjoni (TP-UTVA). Sellele sammule viitasid mitmed kandidaadid. Vanhanen kutsuks kokku ka Euroopa Liidu.
„Peab vastama [abipalvele positiivselt], aga siis peab mõtlema, et kuidas keegi aitab,” ütles Vanhanen.
Vanhanen märkis, et ei „läheks esimesena” sõjalist abi pakkuma. Teisalt ütles Vanhanen hiljem, et Soome huvides ei ole „anda matemaatilist mudelit, kuidas me erinevates olukordades käitume”, vaid otsused tehakse olukorrapõhiselt.
Põlissoomlane Laura Huhtasaari võtaks lisaks TP-UTVA-le ühendust Euroopa Liiduga. Ta rõhutas, et „Soome ei anna oma territooriumi sõjategevuseks kasutada kellelegi”.
„Me kaitseme Eesti põhjarinnet eelkõige,” lausus Huhtasaari.
Rootsi Rahvapartei esindaja Nils Torvalds märkis, et Balti riikide abipalvel ei oleks praktilist tähendust.
„Lissaboni lepe nõuab üksmeelt Euroopa Ülemkogus ja ma olen üsna kindel, et seda ei teki,” ütles Torvalds.
Teised kandidaadid lükkasid Torvaldsi väite ümber, sest näiteks Prantsusmaa ajaloolisele Lissaboni leppe alusel abipalvele vastati enne nõupidamist Euroopa Liidu tasemel.
„Siis me ilmselt rikkusime veidi lepingut, kui andsime Prantsusmaale abi, see ei tulnud Euroopa Ülemkogus arutlusele,” sõnas uueks ametiajaks kandideeriv praegune president Sauli Niinistö.
Niinistö sõnul on Lissaboni leppe tähendus siiski ebaselge. Niinistö on tundnud puudust informatsioonist, kas leping kohustab teise Euroopa Liidu riigi sõjalisele abistamisele. Yle pakutud stsenaariumi olukorras kaasaks Niinistö asja arutamisse vähemalt parlamendi asjaomaste komisjonide esimehed.
„Kõigepealt tuleb meelde kindlustada meie oma piir, seda peame me kinni hoidma,” rääkis Niinistö. „Ükski NATO ja Venemaa konflikt ei piirdu vaid Baltimaadega.”
Rahvaliikumise kandidaat Paavo Väyrynen lausus, et Lissaboni lepe ei kohusta sõjalisele abiandmisele ja seda ei tule ka anda.
„Ei pea hakkama tõlgendama Lissaboni lepingut nii, et see kohustab,” ütles Väyrynen.
See tõlgendus teeks Väyryneni sõnul Euroopa Liidust sõjalise liidu ja NATO Euroopa tugisamba. Kui Soome annaks Eestile sõjalist abi, oleks Soome sõja osapool ja seega Venemaa poolt ohustatud, leidis Väyrynen.
Sotsiaaldemokraat Tuula Haataineni meelest räägitakse sellise konflikti käimas olles juba kolmandast maailmasõjast.
„Lissaboni ei loodud sõjaliste olukordade, vaid erinevate kriiside jaoks. Aitasime Prantsusmaad kahepoolselt ja see oli kriisireguleerimisoperatsioon,” ütles Haatainen.
Haataineni sõnul otsustaks Soome ise pärast sisemisi ja väliseid arutelusid, millist abi ta annaks ja mida vajatakse.
Roheliste esindaja Pekka Haavisto sõnul on Prantsusmaa Lissaboni leppele antud tõlgendus Soome huvides.
„Riigid annavad teineteisele abi kriisiolukordades,” selgitas Haavisto.
Haavisto sõnul on selge, et Eesti ja Baltimaad saaksid peamise abi NATO-lt. Soome võiks aidata muu hulgas pagulaste suhtes. Haavisto sõnul „ei või me mingil juhul jätta Eestit aitamata”, aga jääb olukorrapõhiselt otsustada, millist abi antakse. Haavisto leiab, et ka näiteks raadioabi on sõjaline abi ja seda võiks kaaluda.
„NATO-t ei saa me asendada,” rõhutas Haavisto.
Merja Kyllönen Vasakliidust, kes on järsult NATO ja Euroopa Liidu kollektiivkaitse vastane, rõhutas, et Läänemere suurim julgeolekurisk on erinevad naftaõnnetused.
