Norra toetas uimastite dekriminaliseerimist
„Norra parlament palus valitsusel alustada reformi väljatöötamist,“ ütles seadusandliku kogu pressiesindaja ajakirjale Newsweek. „Alustasime poliitilist protsessi, aga see on alles algus,“ märkis ta, rõhutades, et vastavat seaduseelnõu veel ei ole.
„Meie esindajatekoja enamus tahab peatada inimeste karistamise, kellel on raske, ja ulatada neile hoopis abikäe ja pakkuda ravi,“ ütles Nicolas Wilkinson erakonnast Sotsialistlik Vasakpartei (SV) ajalehele VG. Tema sõnul on eesmärk fokusseerida ravimisele ja sellejärgsetele programmidele, mis ei tähenda uimastite legaliseerimist, vaid pelgalt nende dekriminaliseerimist.
„Muutus võtab mõnevõrra aega, kuid see tähendab visiooni muutmist: inimesi, kellel on probleeme ainete väärkohtlemisega, tuleks käsitleda haigete, mitte kurjategijatena, keda tavaliselt karistatakse trahvi ja/või vangistusega,“ ütles rahvusassamblee tervisekomisjoni aseesimees Sveinung Stensland ajalehele VG.
Osa seadusandjatest nimetab seda „uimastipoliitika ajalooliseks ümberkujundamiseks“ ja nende lootus on panna uimastipoliitika edasise käekäigu eest hoolt kandma tervishoiu-, mitte kriminaalõigussüsteem.
Norra astub sellega järgmise sammu pärast mitut aastat dekriminaliseerimise kaalumist. 2006. aastal hakati Oslos katsetama programmi, mis pakkus uimastitarbijatele võimaluse minna ravile, mitte trellide taha. 2016. aasta alguses andis riik kohtutele võimaluse seda rakendada riiklikul tasandil.
„Meie eesmärk on, et enam sõltlasi vabaneks oma uimastivajadusest ja vähem naaseks kuritegelikule teele,“ ütles toona justiitsminister Anders Anundsen. „Kuid kui programmi tingimusi rikutakse, tuleb süüdimõistetutel kanda tavapärast vanglakaristust.“
Alles tänavu kevadel teatas riigi tervishoiuminister Bent Høie oma seisukoha muutmisest dekriminaliseerimise küsimuses, öeldes, et ta usub ravimisse karistamise asemel, teatas ajaleht VG toona.
Otsus uimastipoliitikat muuta ei olnud siiski konsensuslik, sest osa parlamendiliikmetest on endiselt arvamusel, et dekriminaliseerimine saadab uimastitarbijatele signaali, et kuritegu ei ole tõsine.
