Artikkel Venemaad jälgivast Soome salajasest signaalluurekeskusest tõi ajakirjanikule koju läbiotsijad

Soome politsei otsis eile õhtul läbi ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjaniku Laura Halmineni kodu. Halminen on üks Helsingin Sanomate laupäeval ilmunud Soome kaitseväe signaalluurekeskusest – Viestikoekeskusest – rääkinud artikli autoritest.

Läbotsimine Halmineni kodus algas umbes kell 18.30 ja lõppes kell 22.30. Politsei viis kaasa Halmineni isikliku telefoni, Helsingin Sanomate telefoni, Halmineni isikliku arvuti, isikliku iPadi hulgaliselt mälupulki, kirjutab Helsingin Sanomat.

Läbiotsimist põhjendas politsei kahtlustusega julgeolekusaladuse avaldamises. Halmineni väitel ei olnud politseil läbiotsimise läbiviimiseks kohtu luba.

Varem eile purustas Halminen enese sõnul tema valduses olnud arvuti kõvaketast, et hävitada lõplikult seal olnud andmed. See tekitas Halmineni sõnul suitsu, mistõttu ta kutsus tuletõrje. Koos tuletõrjega tuli ka politseipatrull.

„Tahtsin arvuti hävitamisega tagada allikakaitse võimalikult hea rakendumise,” ütles Halminen.

„Ajakirjanikku puudutav läbiotsimine, veel sellises ulatuses, on täiesti erandlik Soomes, mis on profileerunud ajakirjandusvabaduse tippriigina. Ma pean juhtunut ajakirjanduse tegutsemiseelduste ja allikakaitse seisukohalt väga murettekitavaks,” kommenteeris Helsingin Sanomate vastutav peatoimetaja Kaius Niemi.

Helsingin Sanomat avaldas laupäeval artikli Jyväskylä lähedal Tikkakoski asuvast Soome kaitseväe salajasest asutusest.

Helsingin Sanomate teatel on kaitsevägi teinud kõik, et keegi asjassepuutumatu Viestikoekeskuse vastu huvi ei tunneks ega sellest midagi ei kirjutaks. Seal töötanud inimestele pannakse igavene vaikimiskohustus ja vajaduse korral saab küsija eksitavaid vastuseid.

Praegune Viestikoekeskus on peamiselt signaal- ja piltluurele spetsialiseerunud üksus, mis kuulab pealt õhus liikuvaid teateid ja tegeleb elektrooniliste mõõtmisluurega.

Ametlikult tegeleb üksus kõigi ilmakaarte jälgimisega, kuid praktikas on objektiks Venemaa, kirjutab Helsingin Sanomat.

Praktikas võtab Viestikoekeskus vahelt Venemaa relvajõudude elektromagnetilist kiirgust ning analüüsib ja klassifitseerib seda. Nii koostab üksus elektroonilise olukorrakirjelduse, mille alusel annab hinnangu Venemaa territooriumil olevatele vägedele, nende liikidele, juhtimissuhetele, ülesannetele ja tegevuse muutustele, teatab Helsingin Sanomat.

Sõjalises keeles on Viestikoekeskuse vastutada elektroonilise luurekaardi koostamine vaenlase kohta, märgib Helsingin Sanomat. Selline kaart paljastab vastase plaanid, valmisoleku, juhtimiskeskused, liikumised, tuletoetuse, tulejuhtimise, õhutõrje ning tugielementide kasutatavad kommunikatsiooni-, radari- ja telemeetriasaatjad.

Helsingin Sanomate oma valdusse saadud dokumendimaterjali järgi töötas Tikkakoski luureasutuses 2010. aastal kokku 150 inimest.

Suurim osa neist ehk 70 inimest töötas Viestikoekeskuse luurekeskuses, mis vastutas kõige salajasemate asjade, näiteks olukorrakirjelduste, strateegilise ja operatiivse analüüsi, salastamisalgoritmide, teadete analüüsi ja niinimetatud signaaliraamatukogude eest, teatab Helsingin Sanomat.

Kui juurde lisada Soome peastaabi muu luurepersonal ja tollase kaitseväe luurekeskuse inimesed, oli Soome sõjaväeluure teenistuses 2010. aastal kokku umbes 320 inimest. Seda on selgelt rohkem kui tsiviilluurega tegeleval kaitsepolitseil (Supo) tollal töötajaid oli (225).

Tikkakoski personal võib Helsingin Sanomate teatel tulevikus kahekordistuda. Kaitseväel on plaan investeerida kümne aasta jooksul küberkaitsesse 200 miljonit eurot ja palgata 200 inimest, kellest küll vaid umbes 40 keskenduks luurele kaablites.

Viestikoekeskus vajab uusi inimesi ka seetõttu, et uued luureseadused teeksid sõjaväeüksusest Supo allhankija. Luureseaduste eelnõu järgi Viestikoekeskus filtreeriks ja võtaks internetiliiklusest vahelt selle liikluse, mis Supot huvitab.

Samas kasvab ka Supo, mis on järgmisel aastal palkamas lisaks 50 inimest ja hiljem veel 94 inimest lisaks praegusele 320 inimesele.

Viestikoekeskuse ja muu Soome kaitseväe luure kliendid on valitud. 2007. aastal olid neist esimeses klassis teiste hulgas vabariigi president, peaminister ja kaitseminister ning kaitseväe kõrgeim juhtkond, kirjutab Helsingin Sanomat.

Teise klassi moodustavad välisminister, Supo, tavaline politsei, piirivalve ja toll.

Seotud gruppide hulgas on salajase memo järgi Helsingin Sanomate teatel veel Soome lennuliiklusteenistus, kiirgusohutuskeskus, seismoloogiateenistus, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, Soome Pank, ülikoolid ja kõrgkoolid ning Tehnoloogia Uurimiskeskus (VTT).

Esiklient on vabariigi president, kes on Soome kaitseväe ülemjuhataja, kes saab täisteeninduse, kirjutab Helsingin Sanomat. Teised kliedid saavad teeninduse vastavalt tootele, öeldakse peastaabi luureosakonna salajases memos aastast 2007.

Viestikoekeskuse iga-aastaste peatoodete hulka kuuluvad näiteks sellised pealkirjad nagu „Venemaa relvajõudude tegevus”, „Venemaa ohuhinnang”, „Elektroonilise sõjapidamise ohuhinnang” ja „Andmevõrgusõjapidamise ohuhinnang”, öeldakse Helsingin Sanomate teatel 2008. aasta salajases memos.

Need ülevaated sisaldavad konkreetseid tähelepanekuid näiteks Vene relvajõudude juhtimissüsteemide arengust, lähipiirkonna staabi- ja juhtimisõppustest ning muudest õppustest.

Viestikoekeskus tõi ka välja, milliseid erinevuse on avastanud Venemaa ametlike teadete ja oma andmete vahel piiritaguste vägede kohta.

Viestikoekeskust ja Soome sõjaväeluuret huvitab Helsingin Sanomate teatel üldse kõik Venemaaga seotu. Näiteks Nord Streami gaasitoru, mis kulgeb Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi.

Helsingin Sanomate teatel arutati Nord Streami gaasitoruga seotud küsimusi juba 2006. aasta lõpus analüüsis „Venemaa muutumine ohuks”, kuigi toru ehitamine algas alles 2010. aastal.

Soome sõjaväeluure hinnangul on 1200 kilomeetrit pika gaasitoru ja selle hooldustornidega seotud sõjalisi aspekte: toru külge on tehniliselt võimalik paigaldada erinevaid luuresüsteeme. Hooldustorn võimaldab pidevat pinnajälgimist, kohalolekut ja luureaparatuuri paigaldamist.

Soome sõjaväeluure jõudis Helsingin Sanomate teatel siiski järeldusele, et see ei ole sõjalis-tehniliselt, sõjaliselt ega majanduslikult otstarbekas. See eeldaks ka koostööd Saksamaaga.

Ka Soome kaitsepolitsei tollase hinnangu järgi oli gaasitoruga seotud luurerisk. Supo mure oli seotud signaalluurega ehk sellega, et rannikule lähedal kulgevad torud annaksid Venemaale võimaluse luurata Eesti järele. Soome sõjaväeluure hinnang oli vastupidine: toru ehitusfaasis aktiviseerub lääneriikide sõjaväeluure, kirjutab Helsingin Sanomat.

Lisaks peatoodetele pakkus Viestikoekeskus igal aastal 70-120 eriraportit. 2008. aastal koostati näiteks raportid „Venemaa eelhoiatus- ja jälgimissüsteemi arenguväljavaadetest”, „BUK-rakettide häiritavus” ja „Hinnang Venemaa relvajõudude tegevusele Gruusias”.

Viestikoekeskuse teine, vähem tuntud ülesanne on toota ja säilitada kõiki Soome kaitseväe signaaliraamatukogusid ja häirimismeetodite raamatukogusid. Need on Viestikoekeskuse teine peatoode, selgub Helsingin Sanomate teatel 2008. aasta memost. Signaaliraamatukogu on praktikas andmebaas, milles on kaitseväe vahelt võetud elektromagnetiline kiirgus. Radarid ja raadioseadmed tekitavad kiirgust, mis on nagu sõrmejälg. Raamatukogu abil suudavad Viestikoekeskus või lahinguüksused tuvastada hävitamisele kuuluvaid sihtmärke. Kaitseväel on olemas ka kontuuriraamatukogud objektide visuaalseks tuvastamiseks ja akustiliste jälgede raamatukogusid allveelaevade tuvastamiseks.

Need raamatukogud kujutavad endast ka tähtsat vahetuskaupa välismaal.

Viestikoekeskuse uusim ja salajasim toode on Helsingin Sanomate teatel potentsiaalsete sihtmärkide kaardistamine operatiivse mõjutamise seisukohalt.

Seda tehakse pealt kuulates ja mõõtes arvukate sensorite abil maapinnal, aga ka õhust. Õhus on suur roll Soome kaitseväe uuel luurelennukil, mis näib tavalise transpordilennukina CASA.

Värskeim ja kasvav osa Viestikoekeskuse tööst on seotud elektroonilise sõjapidamisega. See tähendab elektromagnetilise energia kasutamist vaenlase vastu, kirjutab Helsingin Sanomat.

2006. aasta salajase memo järgi vastutab Viestikoekeskus elektroonilise sõjapidamise toetamise eest.

Soome luureseaduste eelnõude teine versioon on valminud ja seaduste pakett võib minna parlamenti järgmise aasta alguses. Kui parlament seadused heaks kiidab, võib Tikkakoskis alata uus tegevus. Tsiviil- ja sõjaväeluureseadused annaksid Viestikoekeskusele õiguse filtreerida ja avada riigipiire ületavad internetiliiklust. Viestikoekeskus oleks Supo allhankija ehk ta filtreeriks Supo tellitud kommunikatsiooni.