USA süüdistab WannaCry küberrünnakus otseselt Põhja-Koread
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon süüdistas avalikult Põhja-Koread niinimetatud WannaCry ülemaailmse küberrünnaku korraldamises varem sel aastal.
„Rünnak oli laiaulatuslik ja läks maksma miljardeid ning Põhja-Korea on otseselt vastutav,” ütles Trumpi sisejulgeolekunõunik Tom Bossert Wall Street Journalis avaldatud artiklis, vahendab Reuters.
„Põhja-Korea on käitunud eriliselt halvasti, suuresti takistamatult, enam kui aastakümne ning tema pahatahtlik käitumine muutub üha jultunumaks,” kirjutas Bossert. „WannaCry oli valimatult hoolimatu.”
Valge Maja peaks täna tegema ametlikuma avalduse, milles süüdistab Pyongyangi, teatas kõrgetasemeline administratsiooni ametnik.
USA valitsus on andnud väga suure kindlusega hinnangu, et häkkimisrühmitus, mida tuntakse Lazarus Groupina ja mis töötab Põhja-Korea valitsuse heaks, viis läbi WannaCry rünnaku, teatas anonüümseks jäänud ametnik.
Julgeolekueksperdid ja USA ametnikud usuvad laialdaselt, et Lazarus Group on ka 2014. aasta Sony Pictures Entertainmenti vastase rünnaku taga, mis hävitas faile, lekitas ärikommunikatsioonid internetti ja viis mitme stuudio juhi lahkumiseni.
Mitmed julgeolekueksperdid, sealhulgas küberfirma Symantec ja Briti valitsus on juba teinud järelduse, et WannaCry rünnaku taga oli tõenäoliselt Põhja-Korea.
WannaCry rünnak levis mais kiiresti üle maailma ja nakatas üle 300 000 arvuti 150 riigis. See lülitas internetis välja Briti haiglad, sundis tuhandeid patsiente uuesti vastuvõtuaegu kinni panema ning häiris infrastruktuuri ja ettevõtteid üle maailma.
WannaCry muutis võimalikuks viga Microsofti Windowsi tarkvaras, mille avastas USA Rahvusliku Julgeoleku Agentuur (NSA) ja mida NSA kasutas oma tarbeks häkkimisvahendi loomiseks.
NSA sattus aga ka ise rünnaku ohvriks ning selle häkkimisvahendi ja muud avaldas internetis saladuslik rühmitus Shadow Brokers.
Et WannaCry muutis võimalikuks NSA, kutsus esile terava kriitika Microsofti presidendi Brad Smithi ja teiste poolt, kes usuvad, et NSA oleks pidanud teatama nendest haavatavustest, mis ta leidis, et need saaks parandada, mitte kasutama neid teadmisi rünnakute korraldamiseks.
Novembris avaldas Valge Maja oma reeglid otsustamaks, kes avaldada nõrgad kohad küberjulgeolekus või hoida need saladuses.
