INTERVJUU | Maailma tuntuim katalaanist filmistaar Delfile: mis siis saama peaks, kui valitsus ütleb iseseisvusele "ei", aga rahvas "jah"
-Kuidas teie, iseseisvuse pooldaja sellele reageerite, kui öelda, et kui lahkulöömise järele tekib soov, tuleb seda protsessi legaalselt ajada?
Siin pole probleemiks mitte ainult Kataloonia, vaid laiemalt Euroopa ja seadused. Saame aru küll, et asi peab seaduslik olema, aga parlamendid Euroopa riikides seavad seadusi ju kogu aeg küsimuse alla ja muudavad neid.
Mis siis saab, kui valitsuses istuvad inimesed ütlevad „ei“, aga tänavale välja tulnud inimesed „jah“? Võib küsida laiemalt, mida üldse tähendab „seadus“ ja „seaduslik“ ning „ebaseaduslik“? Seadus peaks tooma inimestele õiglust, mitte otsustajatele võimu.
Nii et Kataloonia küsimus on väga oluline ka Euroopa jaoks laiemalt. Mis juhtub edasi, kui inimesed tulevad rahumeelselt tänavaile ja ütlevad, et neile valitsev olukord ei meeldi, vaja on muutust? Kuidas valitsus sellele reageerib – ainult allasurumisega ja vangi toppimisega? Kaks miljonit inimest topitakse vangi?
Iseseisvusideed on jõudnud väiksest radikaalide ringkonnast nüüd inimesteni tänaval, kes ei saa aru, miks neil riik ei luba neil ise otsustada. Nii nagu meil tekkis pärast Nõukogude Liitu küsimus, et mis pagan need Eesti, Läti, Leedu veel on, siis tuleb nüüd aru saada, et ka Kataloonia kuulub Hispaaniast eraldi.
Keegi ei taha siin midagi vägivallaga saavutada, see on Hispaania valitsus, mis tahab meid vastalistena kujutada. Me pole vägivaldsed, kuid me tahame iseseisvust.
Mida teie Brüsselisse põgenenud Carles Puigdemontist arvata? Oli tegu hea juhiga?
Puigdemonti ümbritsevad parempoolsed jõud (erakonnast Kataloonia Demokraatlik Telg (CDC)- toim) polnud varem üldsegi iseseisvusmeelsed, nemad ajasid katalaani asja. Kui nad aga nägid, mis tänavatel toimuma hakkas, kuulutasid nad end kohe iseseisvusmeelseks.
Puigdemonti puhul tuleb öelda, et ta pidi aru saama, et on võimul meie jaoks, mitte ta pole meie eest otsuseid langetav isake. Meie oleme võim! Nüüd on siis olukord selline, kus pool õiguspäraselt ametisse jõudnud valitsusest istub vanglas ja teine pool trallitab Belgias.
Hispaaniaga on väga raske läbi rääkida, sest nemad ütlevad ükskõik millise ettepaneku peale kohe „ei-ei-ei.“. Ühe laua taha istumine võrduks nende meelest nagu automaatselt Kataloonia kui riigi tunnustamisega. Väga põnev. Nad hoiaksid justkui kõrvu kinni ja ümiseksid endamisi: „See siin on Hispaania.“. Kataloonias kohapeal on ju kohe tunda, et tegu pole Hispaaniaga.
Kuidas teie tuttavad kultuuriringkondadest iseseisvusse suhtuvad? Pool on poolt ja pool on vastu?
Minu sõbrad toetavad rohkem iseseisvust, kuid tean ka neid, kes on vastu.
Kui ma olin noorem, olid minusugused [iseseisvuse pooldajad] täielikus vähemuses - seda toetasid vasakpoolsete hoiakutega inimesed nagu ma isegi, radikaalid, äärmuslased.
Viimase aastakümne jooksul on lahkulöömissoov aga muutunud palju suuremaks ja mitmekesisemaks: seda toetavad parempoolsed, toetavad vasakpoolsed. Varasemal ajal rääkisid neist teemadest vaid need, keda poliitika tõsiselt huvitas.
Kes ei taha iseseisvust, on praegu rohkem vait. Aga 21. detsembril näeme, mis saab.
Need valimised on veider sündmus, aga kuna [Hispaania peaminister] Mariano Rajoy, suurepärane inimene nagu ta on, meile need välja pakkus, peame võimalusest haarama.
Kas see Kataloonia sündmused on teie näitlejakarjääri ka nüüd mõjutanud?
Ei. Ma olen väga õnnelikus olukorras, mind kutsutakse kõikjale ning töötan palju välismaal, näiteks Prantsusmaal ning Itaalias.
Kui tihti teie Eesti külastamise ajal kerkis Kataloonia iseseisvumine teemana esile?
Kohe, kui ma hotelli jõudsin, olid siin vastas Eesti ajakirjanikud, kes tahtsid kohe minuga vaid Katalooniast rääkida. Mitte uuesti filmist (Tallinnas linastus PÖFF-il Marc Recha film "Vaba elu", kus López mängib - toim), mille pärast ma siin olen, vaid Katalooniast. „Mis siis Kataloonias juhtus? Kuhu Kataloonia edasi läheb?“ küsisid nad. No see viimane küsimus on väga lihtne – eks ikka iseseisvuse poole.
Kes on Sergi López?
- 2000. aasta parim Euroopa meesnäitleja ja Prantsuse Oscari ehk Cesari laureaat nimiosa eest Dominik Molli psühholoogilises thrilleris „Harry aitab sind", kus ta mängib abivalmis Harry´t, kes võtab märkamatult üle oma vana sõbra elu
- Guillermo del Toro populaarses fantaasiafilmis „Paani labürint" kehastas Franco armee sadistlikku kapten Vidali, kelle ülesandeks on jahtida mägedesse varjunud partisane
- Veel filme: Stephen Frearsi „Kenad räpased asjad", Francois Ozoni „Ricky", Frederic Fonteyne'i „Pornograafiline afäär"
- Kehastab sageli lurjuseid
- Mänginud Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia filmides. Võitnud 17 auhinda
- Kuulduste järgi on teda kaalutud ka James Bondi rolli
Allikas: PÖFF
