Bloomberg: NATO sõdurid tõid Balti riikidesse investeerimisbuumi
Kui peale Venemaa kallaletungi Ukrainale saabusid Eestisse liitlasvägede sõdurid, hoiatasid kriitikud, et keegi ei taha potentsiaalsesse sõjatsooni investeerida. Tegelikult järgnes NATO sõjaväelaste saabumisele investeeringulaine Balti riikidesse, kirjutas Bloomberg.
Peale Ukraina kriisi saatis USA väga kiirelt Balti riikidesse oma kompanii suurused üksused. Seejärel võttis NATO vastu otsuse, tuua igasse Balti riiki pataljoni suurune üksus. Eestis alustas NATO pataljon teenistust kevadel.
Välisinvesteeringud Eestisse olid 2014. aastal üle 600 miljoni euro suurused. Ukraina kriisi mõjul langes välisinvesteeringute hulk 2015. aastal kolm korda. Kui NATO tegi eelmisel aastal otsuse saata Eestisse oma pataljon, tegid investeeringud läbi uue hüppe ja kui väed kohale jõudsid, saavutasid välisinvesteeringud uuesti 2014. aasta taseme.
Leedu rahandusminister Vilius Šapoka ütles, et NATO vägedel on investeeringute toomisel oluline roll ja nad eeldavad investeeringute kasvu.
Lääneriikide vägede investeeringuid toetavat mõju on leitud varemgi. Üks 2011. aasta uuring leidis, et USA vägede pakutav "vihmavarjuefekt" toetas investeeringuid aastatel 1950-2000 sellistes riikides nagu Saksamaa.
Uuringu autorid leidsid, et USA vägede kohalolu pakutav julgeolekugarantii on väga julgustav signaal investoritele, kui nad peavad tegema otsuseid, kuhu oma raha paigutada.
Sõjaväelastest üksi aga ei piisa investeeringute liigutamiseks. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul olid firmad enne euroala hiljutist majandusaktiivsuse kasvu tagasihoidlikud isegi kodumaal investeerimisel, rääkimata raha paigutamisest kaugetesse riikidesse. Nüüd läheb euroalal paremini ja sellest võidab ka Ida-Euroopa.
