Läti kaitseministeerium teatas pressile tehtud avalduses, et Venemaa kinnitas, et neil õppustel oli kaitseiseloom, kuid selle taha varjati vanad stsenaariumid, sealhulgas laiaulatuslik konventsionaalne rünnak laial rindel, mis harjutati läbi õppusel osalenute ja ballistiliste rakettide kasutamise kohta eksitavaid andmeid andes. Kogu see ülearu suur sõjaline potentsiaal oli väidetavalt suunatud ebaseaduslike relvaformeeringute vastu, vahendab Läti Delfi.
Sedalaadi õppused ei aita kaasa usaldusele ja läbipaistvusele NATO ja Venemaa vahel ning ainult suurendavad pingeid, rõhutas Läti kaitseministeerium.
Positiivselt hindab Läti kaitseministeerium aga Valgevene avatust nende õppuste ajal.
Läti kaitseministeerium peab selliseid õppusi tüüpilisteks äkkrünnakuõppusteks, mis on vastuolus väljakuulutatud kaitseiseloomuga. Eriti ohtlikud on need geopoliitilise olukorra kontekstis regioonis, demonstreerides Venemaa relvajõudude valmisolekut anda äkilisi lööke sõjalise infrastruktuuri pihta Balti riikides.
Paralleelselt ametlikult väljakuulutatud õppustega Zapad-2017 Venemaa Leningradi, Pihkva ja Kaliningradi oblastis, Valgevenes ja põhjalaevastikus toimusid õppused ka lõuna sõjaväeringkonnas, mille territoorium piirneb samuti NATO riikide territooriumidega.
Hinnates õppuste Zapad-2017 käiku üldiselt, tuleb meeles pidada, et kaitsevõime kontrollina väljakuulutatud õppused sisaldasid ka vasturünnakute elemente. Seetõttu võib öelda, et need sisaldasid ka ründeoperatsioonide läbiviimise võime kontrolli, rõhutab Läti kaitseministeerium.
Otsest rünnakuohtu Balti riikidele õppused Zapad-2017 endast ei kujutanud, leiab Läti kaitseministeerium.
