Andreas Kaju: Jeruusalemma küsimuses Trumpi vastu hääletamine aitab kaasa Eesti soovile saada ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks
ÜRO Peaassamblee võttis 21. detsembril vastu resolutsiooni, milles teatas, et USA president Donald Trumpi otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana on tühine. Eesti hääletas USA otsuse suhtes kriitilise resolutsiooni poolt, mis tõi kaasa terava siseriikliku arutelu. Eile kirjutas poliitika.guru blogis Eesti otsuse taustast Andreas Kaju.
Eesti otsust mõjutas, et Euroopa Liidu Ülemkogu leppis 14. detsembril kokku oma ühispositsiooni, et EL on vankumalt pühendunud kahe riigi lahendusele ja selle positsioon Jeruusalemma küsimuses on muutumatu.
Eesti oleks võinud julgeolekupoliitikale mõeldes käituda nii nagu tegid mitmed teised: ÜRO Peaassamblee ees sõna võttes oleks võinud kaitsta EL positsiooni, toetada kahe riigi lahendust ja Jeruusalemma küsimuse lahendamist selle kontekstis, aga mitte hääletades enda kõige olulisema julgeolekuliitlase vastu suunatud poliitilise resolutsiooni poolt.
"Sel korral seisid Eesti julgeolekualaste kaalutluste kõrval aga veel kaks kaalutlust: soov priimusena eesistumine lõpetada ja rahvusliku huvina sõnastatud poliitiline otsus teha kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale," kirjutas Kaju.
"Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale 2020-2021 vältavaks kaheaastaseks perioodiks. Mittealaliste liikmete kohti on 10 ja need roteeruvad viie regiooni siseselt – meie kuulume Ida-Euroopa regiooni ning Eestiga konkureerib 2020-21 positsioonile Rumeenia. Rumeenia hääletas oma julgeolekuhuvide järgi ning jäi resolutsiooni hääletusel erapooletuks. Nii sai Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi patronaaži all läbiviidav kampaania mõttes klaase kokku lüüa, sest Iisraeli ja/või USA vastu hääletamine ÜRO Peaassambleel on otsetee nende 2/3 ÜRO liikmete südamesse, kelle toetust on ÜRO JN liikmeks saamiseks meil vaja…"
"Kokkuvõttes oli populaarse seisukoha võtmine Eesti jaoks mitte automaatne käik, millist muljet meile hiljem on osaliselt püütud jätta, vaid hoolikalt langetatud poliitiline otsus, mida arutas valitsuskabinet ning millele eelnes ilmselt üksjagu koordinatsiooni ja nõupidamisi, kus Eesti julgeolekupoliitiline suhe USAga jäi alla EL eesistumisest ja ÜRO JN alaliseks liikmeks kandideerimisest tulenevatele vajadustele," kirjutas Kaju.
