Kultuuriminister Saar: ei ole saladus, et EELK on riigilt Niguliste kiriku eest nõudnud ka 100 miljonit eurot
Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et riik otsustas maksta Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) 6,8 miljonit Niguliste kiriku omandivaidluse lõpetamiseks, et tagada kultuuriväärtuse säilimine.
Niguliste kirikut enne sõda omanud EELK-l oli õigus nõuda Niguliste tagastamist, aga peale sõda oli see taastatud muuseumiks, kus hoitakse väärtuslikku kirikukunsti ekspositsiooni.
Seetõttu on riik ja EELK aastaid vaielnud Niguliste eest makstava hüvitise suuruse üle. Saar lausus eelmisel aastal, et vastavalt omandireformi seaduses kehtestatud kriteeriumitele on hüvitis 400 000 eurot. EELK polnud sellega nõus ja tahtis palju suuremat summat.
"Ei ole saladus, et EELK on riigilt Niguliste kiriku ja seal oleva kultuuriväärtuse eest nõudnud ka 100 miljoni euro suurust hüvitist," kommenteeris olukorda Saar.
Neljapäeval vormistas valitsus ära kokkuleppe, mille kohaselt saab EELK Niguliste eest 6,8 miljonit. Saar nentis, et võib ju vaielda, kas see oli õiglane summa või mitte.
"Kultuuriministeeriumi jaoks on kõige olulisem, et suurepärane kultuuripärand Niguliste kirik jääks rahvale avatuks ning seal olev hindamatu kultuuriväärtus, sealhulgas Bernt Notke maali "Surmatants" fragment, altaritest Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Hermen Rode altar ja Püha Antoniuse altar ehk Passioonialtar ning ka keskaegsed hauakivid oleksid hästi hoitud ja eksponeeritud," selgitas Saar riigi positsiooni.
Mõeldud on ka võimalusele anda Niguliste EELK-le tagasi, aga sellest on loobutud hirmust, et kogudus ei suuda kirikut ja selles olevaid varasid piisavalt hästi hoida. Hoiatavaks näiteks on Saare sõnul Narva Aleksandri Kirik, mis läks pankrotti ja mille hoone väljaostmiseks pankrotipesast kulutas riik kevadel paarsada tuhat eurot.
Saar rõhutas ka seda, et Nigulistes olevate varade säilitamine nõuab pidevalt hooldust, mis maksab omajagu palju ja mille oskusteave on vaid riigil.
"Kultuuriministrina on mul hea meel, et osa 6,8 miljonist läheb väga olulise kultuuripärandi ehk Tallinna Toomkiriku kordategemiseks," lisas Saar. Nimelt sõlmib EELK rahandusministeeriumiga raha kulutamise osas lepingu. Kokkuleppe kohaselt kasutab EELK saadud rahast kaks miljonit Toomkiriku remondiks.
Kultuuriministeeriumi pühakodade toetamise programmist on renoveerimistoetust saanud ka paljud maakirikud. Saar lootis, et EELK on valmis nüüd ka ise rohkem panustama, et hindamatu kultuuripärand saaks korda kõikjal Eestis.
