Soomes tegutses Eestist pärit „õuduste hambaarst”, kellel lasti aga kaebustest hoolimata edasi töötada

Soome ajaleht Iltalehti kirjutab Eestist pärit „õuduste hambaarstist”, kes jõudis töötada mitmel pool Soomes, kuigi tema tegevuse üle oli kaevatud sotsiaal- ja tervisevaldkonna järelevalveametkonnale Valvirale.

69-aastane mees sai hambaarstidiplomi Eestis aastal 1983. Soomes sai ta tegutsemisloa 2004. aastal. Valvira on kontrollinud tema diplomi ehtsust ka Eesti võimudelt, kirjutab Iltalehti.

2015. aastal võttis Valviraga ühendust ettevõte, kust mees oli korduvate vigade tõttu lahti lastud. Selle ettevõtte kaudu oli mees töötanud kahes väikeses kohas Kesk-Soomes ja Lõuna-Karjalas. Suurimad probleemid olid seotud sissekannete tegemisega haigluslugudesse, juureravi ja käitumisega valves olemise ajal.

Ettevõtte teatel oli lisaks ebapädevale ravile ka mehe käitumine häiriv, näiteks kallistas ta õdesid ja ütles neile sobimatuid asju.

Ettevõttest teatati Valvirale, et nad ootasid, et mees läheb vallandamise järel järkjärgult pensionile, kuid mees jätkas töötamist eravastuvõttudes ja erinevate ettevõtete kaudu mitmel pool Soomes, muu hulgas Tamperes ja Lahtis.

Ka Lahtis avastati probleeme. Kohe pärast alustamist avastati mehe töös mitmeid probleeme seoses klientide vastuvõtuga, professionaalse töö kvaliteediga, sissekannete tegemisega haiguslugudesse ja üldise käitumisega töökohal.

Tähelepanu juhtimisest hoolimata ei teinud mees tööd saadud juhiste järgi. Teenust pakkuvale ettevõttele esitati kaks kirjalikku kaebust.

2015. aasta juuli lõpus, pärast kahekuulist töötamist kehtestati mehele tingimusteta töökeeld, mis jõustus samal hetkel.

2015. aasta sügisel alustas mees tööd ühes Kesk-Soome linnas. 2016. aasta lõpus võttis Valviraga ühendust selle linna vastutav hambaarst.

Viimane rääkis, et mehel ei näi olevat aimugi Soome ravisoovitustest. Mehe kliinilised teadmised ja oskused ning ravimeetodid erinesid selgelt Soome praktikast.

Lisaks sellele rääkis linna vastutav hambaarst, et on kuulnud mehe käitumisprobleemidest.

Mees töötas kõnealuses linnas kolmel korral. Esimene periood lõppes mehe omal soovil, sest ta väitis, et sai mujalt parema pakkumise. Kahel muul korral ei oleks linn enam tahtnud teda tööle võtta, aga töötajaid vahendanud ettevõte teatas, et teisi hambaarste ei ole võtta.

Probleeme tekkis iga päev. Mehe kliinilised oskused osutusid puudulikeks ning tal ei olnud teadmisi või soovi järgida Soome riiklikke soovitusi ravi kohta.

Mehe oskusetuse tõttu pidid mitmed patsiendid käima vastuvõtul korduvalt ja muu personal pidi mehe töö tagajärgi parandama.

Patsientide dokumentidesse elektrooniliste sissekannete tegemises oli pidevalt probleeme.

Mehel oli keeruline juhiseid omaks võtta ja järgida. Tema käitumine oli kohati üleolev ja sobimatu.

2016. aasta veebruaris õnnestus linnal hambaarst välja vahetada. Ka teda vahendanud ettevõte teadis siis, et Valvira oli alustanud mehe tegevuse kohta juurdlust.

Mees saatis 2016. aasta oktoobris ja novembris Valvirale kaks kirja, milles teatas mitu korda, et on süütu ning on ravinud patsiente oma parimate kliiniliste oskuste ja Soome riiklike soovituste järgi. Ka patsientide dokumente täitis ta enese sõnul reeglite järgi.

Mees väitis, et tema tunnipalk oli Lahtis kaks korda väiksem kui soome hambaarstidel, mis viis „võitluseni” tema vallandamiseks.

Mees teatas, et temavastased kaebused koosnevad valedest, teda mustatakse ning tema endised ülemused on täis viha välismaa arstide vastu.

Kesk-Soomes olevat mees langenud kättemaksu ohvriks, sest soovis ise lahkuda. Talle olevat tahetud kätte maksta, kui linna ei õnnestunud „palgata odavtööjõudu”.

2016. aasta novembris otsustas Valvira, et mehe tegelikke ametioskusi tuleb uurida.

Atesteerimine toimus 2017. aasta veebruaris ja märtsis Turu ülikooli arstiteaduskonna hambaarstiteaduse instituudis. Mees kukkus läbi pea kõigis kirjalikes küsimustes: kümme küsimust tunnistati läbikukutuks, kolme puhul anti madalaim positiivne hinne.

Mees kukkus läbi ka kõigis ametioskusi kontrollivates kompetentsiülesannetes. Esmaabi ja hädaolukorda puudutanud testi hindamisel nenditi, et reaalses olukorras oleks patsient võinud elustamise puudumise tõttu surra.

Ülikooli raporti järgi oli mehel märgatavaid teadmiste ja oskuste alaseid puudujääke, mis reaalses olukorras viiksid patsiendi ohtu sattumiseni. Puudusi oli ka patsiendi kohta dokumentide täitmises.

Tehnilisi puudusi avastati suu ja lõua kirurgia alases töös, töös instrumentidega, hammaste eemaldamises ja ravimite määramises.

Sellest hoolimata jätkas mees töötamist. 2016. aasta kevadel oli ta leidnud töö teises Kesk-Soome linnas. Seal lõpetas ta töö 2017. aasta aprillis, sest sellega ei oldud rahul ja linn soovis tervishoiuteenuseid pakkuvalt ettevõttelt, et mehe lepingut ei pikendataks.

2017. aasta sügisel teatas Valvira mehele, et kaalutakse temalt hambaarsti õiguste äravõtmist.

Valvira tegi ajutise otsuse novembris ja nentis, et mehe ametioskustes on märgatavaid puudusi, mis võivad patsiendi tõsisesse ohtu panna. Valvira leidis, et patsientide ohutuse tagamiseks ei ole muid võimalusi, kui võtta mehelt õigus hambaarsti ametis tegutseda.

Valvira kinnitas oma otsuse detsembris ja see seni kehtib. Hambaarst kaebas otsuse Vaasa halduskohtusse.