Arstid: Julian Assange’i vangistus Londoni Ecuadori saatkonnas ohustab tema tervist
WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i kuus aastat kestnud vangistus Ecuadori saatkonnas Londonis on ohtlik tema füüsilisele ja vaimsele tervisele, selgub värskest arstide hinnangust.
Kaks arsti jõudsid sellele järeldusele pärast Assange’i kolme päeva jooksul kokku 20 tundi kestnud põhjalikku füüsilist ja psühholoogilist hindamist, teatas eile ajaleht Guardian, vahendab AFP.
„Kuigi hindamise tulemusi kaitseb arsti-patsiendi konfidentsiaalsus, on meie professionaalne arvamus, et jätkuv vangistus on talle füüsiliselt ja vaimselt ohtlik ning tema inimõiguse tervishoiule selge rikkumine,” teatasid arstid.
Arst ja abiprofessor Bostoni ülikooli meditsiinikoolist Sondra Crosby ja Londoni kliiniline psühholoog Brock Chisholm kutsusid üles andma Assange’ile vaba pääsu haiglasse.
„Meie hinnang paljastab, et tal ei ole olnud ligipääsu päikesevalgusele, asjakohast ventilatsiooni ega välisruumi enam kui viis ja pool aastat,” teatasid arstid. „See on nõudnud märkimisväärset füüsilist ja psühholoogilist lõivu.”
WikiLeaks avaldas 2016. aastal meditsiinilised andmed, milles väideti, et Assange’i vaimne tervis on ohus, kui ta saatkonda jääb, ning ennustati, et on ülimalt tõenäoline, et tema vaimne tervis halveneb.
Assange kolis Ecuadori saatkonda Londonis 2012. aastal, et vältida väljaandmist Rootsile, kus talle olid esitatud süüdistused vägistamises ja seksuaalses kallaletungis.
Rootsi prokuratuur loobus süüdistustest eelmise aasta mais, kuid Assange püsib endiselt saatkonnas, kartes, et ta vahistatakse kautsjoni vastu vabastamise tingimuste rikkumise pärast.
Hiljuti sai Assange’ist Ecuadori kodanik, kuid Briti valitsuse teatel ei muuda see tema õiguslikku staatust.
USA peaprokurör Jeff Sessions ütles eelmisel aastal, et Assange’i vahistamine on USA prioriteet.
Ecuadori president Lenín Moreno ütles eile, et tema riik ja Suurbritannia püüdlevad kokkuleppe poole, mis tagaks Assange’ile elu ja puutumatuse USA tegevuse eest ning võimaldaks tal samas saada karistatud vea eest, mis ta tegi, kui avaldas USA saladokumendid.
