Hiina kruvib pingeid Taiwani väinas: vastavatud lennuliinid muudavad Taiwani õhuruumi ohtlikuks
4. jaanuaril teatas Hiina, et avab uued lennuliinid ning juba samal päeval asusid esimesed lennukid kitsa Taiwani väina kohal asuvaid radu kasutama.
Taiwan kritiseeris New York Times’i järgi kohe uusi lennukoridore ning teatas, et see kujutab julgeoleku- ning turvalisusohtu, sest asub Taiwani lennufirmade ja sõjaväelennukite kasutatavale õhuruumile liialt lähedal.
Pekingi kinnitusel leevendab M503-nimeline uus liin Hiina niigi ülekoormatud õhuruumi ja seda on vältimatult vaja. Taiwan nimetab käiku provokatsiooniks, mille eesmärgiks on survestada Taiwani presidenti Tsai Ing-weni, kelle partei toetab saareriigi iseseisvust.
Peking on lubanud Taiwani täieliku iseseisvumise püüde korral jõudu kasutada, sest riik peab saart enda jagamatuks osaks. Viimastel kuudel on Hiina suurendanud Taiwani lähedal õhupartulle ning saare ümber on teinud ringi ka pommituslennukid. Möödunud nädalal tegi Taiwani väinas sõidu Hiina lennukikandja Liaoning, mis jäi siiski Hiina vetesse.
Taiwani meedia järgi on riik palunud tõstatada küsimus ÜRO tsiviillennundusametis, mis tegeleb rahvusvaheliste õhuteede jälgimisega. Ise Taiwan ÜRO-sse pöörduda ei saa, sest pole organisatsiooni liige. Ka pole Taiwanil ametlikke sidemeid tsiviillennundusameti endaga. ÜRO tsiviillennundusametit juhib hiinlane Fang Liu, kes pole 2016. aastast andnud Taiwanile vaatlejastaatust.
Läti vabariigi Taipei Esinduse juhi Rong-chuan Wu kommentaar Delfile:
Taiwani ja Hiina vahelised suhted on jahenenud alates Demokraatliku Progressipartei (DPP) presidendikandidaadi Tsai Ing-weni ametisse vannutamisest 2016. aasta 20. mail. Hiina katkestas kommunikatsiooni Taiwaniga, sest iseseivusmeelse partei demokraatlikult valitud president Tsai Ing-wen keeldus inauguratsioonikõnes allumast Pekingi survele tunnistamaks “1992. aasta konsensust” kui omavahelise läbikäimise alusprintsiipi, vaid vihjas sellele kui ajaloolisele faktile, milleni mõlemad osapooled jõudsid 1992. aastal mitteametlike kõneluste käigus Hongkongis.
Läti Taipei Esinduse juht Rong-chuan Wu. Foto: roc-taiwan.org
“1992. aasta konsensus” on Taiwani hiinameelse Kuomintangi (Rahvapartei) ja Hiina vaheline suuline kokkuleppe, mille järgi mõlemad osapooled tunnistavad Hiina terviklikkust, kuid jätavad endile õiguse selle erinevaks defineerimiseks, mis sisuliselt tähendab, et kumbki osapool peab end Hiina seaduslikuks esindajaks.
Hiina peab “1992. aasta konsensust” strateegiliseks võiduks, mille läbi teostada ühe Hiina poliitikat ja propageerida Taiwani liitmist Hiinaga. Taiwani survestamiseks on Hiina piiranud saareriiki kodumaist turismi, blokeerinud Taiwani osalemise ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonil ja Maailma Terviseagentuuri assambleel.
Viimatise surveavaldusena avas 4. jaanuaril Hiina Rahvavabariik (Hiina) ühepoolselt, ilma Taiwaniga läbi rääkimata põhjasuunalise M503 lennuliini ja ida-lääne suunalised W121, W122, W123 haruliinid ning alustas nende opereerimist.
M503 lennuliin paikneb Taipei lennuinformatsiooni piirkonnas (Taipei FIR) ja Taiwani lennuväe treeningalas ning haruliinid W122 ja W123 lähevad üle Kinmeni ja Matsu saartest, mis on osa Taiwani territooriumist ja on seetõttu olulised riigikaitse seisukohast.
Olukorra muudab veelgi ohtlikumaks tõsiasi, et Taipei lennuinformatsiooni piirkond (Taipei FIR) kuulub Hiina Vabariigi (Taiwani) tsiviillennunduse ametivõimude jurisdiktsiooni, kus kümned siseriiklikud ja rahvusvahelised lennufirmad sooritavad iga-aastaselt üle miljoni lennu ja teenindavad üle 40 miljoni reisija.
Taiwani valitsus ja elanikud on tõsiselt mures muutunud olukorra pärast, mis puudutab nii lennuturvalisust, kui ka regiooni julgeolekut üldisemalt. Uued lennumarsruudid rikuvad 2015. aasta märtsi kokkulepet Taipei Lennufirmade Assotsiatsiooni (Taipei Airlines Association) ja Hiina Õhutranspordi Assotsiatsiooni vahel.
Vastavalt 2015. aasta kokkuleppele pidi Hiina kasutama M503 lennuliini ainult lõunasuunalisteks lendudeks ja lubas hoiduda W-haruliinide avamisest ilma teise osapoolega konsulteerimata.
Euroopa Parlament võttis 13. novembril vastu resolutsiooni, millega kiitis heaks aasta aruande ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta, kus rõhutati, et EL ja selle liikmesriigid on väga huvitatud rahu, stabiilsuse ja heaolu säilitamisest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ja Euroopa Parlament palub kõiki asjaosalisi lahendada erimeelsused rahumeelsete vahenditega ja piirkondliku julgeoleku säilitamise nimel hoiduda ühepoolsetest meetmetest olukorra muutmiseks. Samuti soovitas USA Hiinal tungivalt alustada selles küsimuses Taiwaniga konstruktiivset dialoogi.
Taiwani presidendi Twitteri-postitus, kus ta rõhutab, et Hiina hiljutised ühepoolsed tegevused, nende hulgas M503, ohustavad piirkonna turvalisust:
Negatiivse mõju leevendamiseks regiooni julgeolekule, lennuohutusele ja üle-väina suhetele pöördus president Tsai Ing-wen Pekingi võimude poole üleskutsega täita regionaalseid kohustusi ja tegema samme M503 lennuliini põhjustatud murede leevendamiseks, mis oleksid vastavuses 2015. aasta konsensusega. President Tsai- Ing-weni järgi peaksid mõlemad osapooled esimesel võimalusel alustama tehniliste läbirääkimistega lennuohutust puudutavates küsimustes.
Hoolimata Hiina majanduse mõjuvõimu kasvust Baltimaades loodan, et Eesti valitsus peab endiselt oluliseks Vaikse ookeani regiooni turvalisust ja tungivalt soovitab Hiinal käituda vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni põhimõtetele ja regulatsioonidele, et aidata tagada lennuohutus ja status quo Taiwani väinas.
