Lugeja: solidaarsus Eesti moodi – vaeste maksuleevenduse taovad kinni vaesuse piiril virelevad pered

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et sain jaanuaris meeldiva uudise: minu palka tõsteti selle aasta alguses täpselt 100 eurot. Kes meist selle üle ei rõõmustaks? Sada eurot on pereinimese jaoks suur raha. Olen tööandjale siiralt tänulik. Kui aga võtsin ette palgakalkulaatori, siis mis selgus?

Reaalselt saan ma võrreldes eelmise aastaga kätte kõigest 41 eurot enam. Seega sellest 100-eurosest palgatõusust võtab riik maksudena 59 eurot. Tegelikult, kui arvestada juurde tööandja kulud, siis isegi rohkem. Koos sotsiaalmaksu ja teiste maksukuludega on tööandja kulu 100-eurose palgatõusu puhul 134 eurot suurem. Tööandja panustatud 134 eurost saan mina reaalselt kätte 41 eurot ja riigile läheb 93 eurot.

Kuidas siis nii? Nimelt teenin ma sarnaselt paljudele teistele oma laenuga ostetud kinnisvaralt üüritulu. Ja erinevalt paljudest teistest olen otsustanud selle pealt ka ausalt tulumaksu maksta.

Kui ma nüüd oma palga ja üüritulu kokku liidan, siis on summa ligilähedane sellele sissetulekule, millest alates enam tulumaksuvaba määra ei ole. Tõesti, aasta lõikes on see "varu" veel paarsada eurot, kuid kes teab, ehk tabab mind aasta jooksul veel mõni võimalus väikest lisatulu teenida? Seega mingi tulumaksuvaba määraga mul arvestada ei tasu.

Minu palk on keskmisest suurem, aga sellest peab elama neli inimest!

Või arvutame sedapidi: kui mul seda üüritulu ei oleks, siis saaksin oma uuest palgast ca 30 eurot rohkem kätte. Sisuliselt kaotan ma tänu korteri väljaüürimisele mitte üksnes üürilt makstava tulumaksu, vaid selle tõttu saab mu netopalk väiksem olema. Kiire tehe näitab, et maksan üüritulult 28,5 protsendi suurust tulumaksu, vaatamata sellele, et eraisikuna ei saa ma korteri soetamiseks võetud laenu kulusid üürist maha arvata.

Võite ju küsida, et mis ma virisen, kui kogusissetulek on nii suur. Peres on kaks väikest last. Teise vanema vanemapalk lõpeb sel aastal ära. Pooleteiseaastast last ei tahaks kohe pikkadeks päevadeks lasteaeda saata. Seega olen mingi perioodi pere ainus ülalpidaja. Mis see suhtelise vaesuse määr ühe pereliikme kohta oligi? 500 eurot kuus? 500 x 4 ongi juba 2000.

Järelikult leiab meie valitsus, et suurim maksukoormus on otstarbekas panna suhtelise vaesuse piiril elavale perekonnale. Võib-olla ma liialdan natuke, aga suurest jõukusest on siin küll raske rääkida.

Miks võetakse kate keskklassilt, mitte rikastelt?

Loomulikult olen ma täiesti nõus, et 500-euroselt palgalt ei tohiks tulumaksu korjata. Tavaliselt aga võetakse madalapalgaliste maksuleevenduse kate rikastelt, ükskõik, kas siis astmelise tulumaksu abil, või suurendades kõigi jaoks korraga nii maksuvaba miinimumi kui ka maksumäära. Meil seevastu lükatakse koorem just keskklassi kaela, aga minister maksab endiselt kogu oma tulult ainult 20 protsenti.

Jätkem minu erandlik näide korraks kõrvale ja mõelgem näiteks inimesele, kelle ainus sissetulek on 1200-eurone brutopalk. Kui selle inimese brutopalka 100 euro võrra tõstetakse, saab ta kätte 66 eurot varasemast rohkem. Kui aga tõstetakse 100 euro võrra 3000 teeniva inimese palka, saab too kätte 77 eurot rohkem. Ja mõlema puhul on tööandja lisakulu 134 eurot kuus...

Aga mis siin ikka! Õnneks on veidi enam kui aasta pärast juba valimised.

PS Kui mõni poliitik või riigiametnik mu arvutustes kahtleb, siis võin saata täpsed numbrid.