Sõiduõpetaja: avariid juhtuvad, sest Eesti juhid ei oska rasketes oludes sõita
Üle Eesti tegutseva Autosõit OÜ juhatuse liige ja koolitaja Indrek Madar leiab, et sagedastes õnnetusjuhtumites ei ole süüdi mitte niivõrd kehvad ilmastikuolud, vaid inimeste vähene sõidukogemus kriitilistes tingimustes.
„Mis te arvate, kui praegu autojuhtidelt küsida, kui palju võiks pikivahe maanteel olla, kas nad oskaksid öelda?” tõstatab pikaaegne sõiduõpetaja ja koolitaja küsimuse. Veel enne, kui jõuan vastata, ütleb Madar, et see on liiklusseaduse järgi vähemalt kolm sekundit. „Keerulistes teeoludes võiks see olla veelgi rohkem – neli, viis ehk enamgi,” rõhutab Madar.
Madar möönis, et ligi nelikümmend protsenti möödunud aastal teedel juhtunud liiklusõnnetustest olid tagant otsasõidud. „Selles võime süüdistada liiga väikest pikivahet,” sõnas Madar kindlameelselt. Madar arvab, et pikivahe probleemile tuleks rohkem rõhku pöörata, näiteks korraldades kampaaniaid nagu seda on teised mobiiltelefoni, turvavöö või siis praegu käimas olev libeda tee kampaania. „Lisaks võiks korrakaitsjad rohkem rõhutada pikivahe olulisust, seda mõõtes ning selle olulisele tähelepanu suunata,” lausus Madar.
Madar leiab, et inimesed ei ole harjunud raskemates teeloludes liiklema ja sellest tingitult tekivad juhtimisvead, mis võivad lõppeda õnnetusega. „Näiteks järsud liigutused rooliga – kui auto hakkab lörtsivaalus kiskuma või on mingil põhjusel teepervele kaldutud, siis ei tohiks hakata rooliga järsult rabama, vaid auto tuleb n-ö välja meelitada,” nentis mees ja lisas, et siinkohal jääb sageli puudu koolitusest.
„Ma vaatan tihti, kuidas inimesed istuvad kramplikult rooli taga – nad kardavad, aga mida?” tõstatas Madar küsimuse. „Nad ei ole endas kindlad, sest neil pole piisavalt kogemust,” ütles mees. „Olgem ausad, paaritunnine libedakoolitus, mis inimesed autokooli lõppedes läbivad, ei ole piisav. Ja ega ju ise vabatahtlikult koolitusele üldjuhul ei tulda,” rääkis Madar ja möönis, et libedasõidu koolitusi võiks läbida teatud aja tagant. „Näiteks igal aastal korral käia oskusi lihvimas ja õigeid võtteid meenutamas oleks üks viis olukorda teedel parendada,” arvas Madar.
Samuti tõi Madar välja ohtlikute manöövritena maanteel möödasõidud. „Möödasõit on maanteel ohtlikuim manööver. Seda sooritades peab veenduma, et sõidustiil ja liigutused oleksid sujuvad ja tee piisavas ulatuses vaba. Möödasõidu teeb üldjuhul keerulisemaks ka see, et eesliikuvad sõidukid sõidavad ebaloomulikult lühikese pikivahega ning möödasõitjal on keeruline naasta oma suunavööndisse, tihti kaasneb sellega järsk pidurdamine, mis võib olla eelduseks sõidukijuhitavuse kaotamisele,” kirjeldas Madar sageli nähtavat olukorda teedel.
