Soome ekspeaminister: Väyrynen ei tahtnud Eesti iseseisvust tunnustada

Euroopa parlamendi saadik ja äsjane presidendikandidaat Paavo Väyrynen suhtus Eesti iseseisvuse tunnustamisse 1991. aastal Soome väliministrina tegutsedes üliettevaatlikult. Toonase peaministri Esko Aho sõnul pidas Väyrynen tõenäoliseks, et Nõukogude Liidu augustiputši korraldajad võidavad.

„Eesti iseseisvuse taastamise küsimust arutades oli Paavo Väyrynen [teistest valitsuse liikmetest] palju ettevaatlikumal seisukohal,“ vahendab ERRi uudisteportaal Esko Aho tõdemust filmifestivali Docpoint Eesti teemaõhtu raames reedel Helsingis korraldatud vestluses.

Välisminister Väyryneni hinnangul ei oleks Soome pidanud Eesti iseseisvust 1991. aasta augustis tunnustama, ütles Aho. Aastatel 1991-1994 Soome peaministri ametit pidanud Aho väitel oli Väyrynen nii veendunud Nõukogude Liidu võimsuses, et pidas tõenäoliseks augustiputši korraldajate võitu.

„Võib öelda, et Väyrynen panustas putši ajal valele hobusele,“ kinnitas Aho.

25. augustil 1991 kogunenud Soome valitsuse ja presidendi moodustatud välispoliitiline nõukogu otsustas pineva arutelu järel lõpuks, et Balti riikide iseseisvust pole vaja eraldi tunnustada, kuna seda on juba tehtud 1920. aastal ning Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu ei tunnustanud Soome kunagi de jure.

Soome otsustaski lihtsalt taastada diplomaatilised suhted Balti riikidega.