Välisluureamet: Venemaa püüab pisendada Eesti sajandat juubelit, jalgpalli MM on Putini maineprojekt
„2018. aastal on sõjaline oht Eesti ja NATO riikide vastu madal,“ ütles välisluureameti peadirektor Mikk Marrani välisluureameti aastaraamatu esitlusel. Aastaraamat aga manitseb, et Venemaa tegevuses ei ole kahjuks näha olnud muutusi ning lähiaastatel jätkub tema hinnangul Venemaa poliitika, mis vastandub Lääne väärtussüsteemile ja püüab seda lõhkuda.
Luureraamat kirjeldabki Venemaa poliitilist ja majanduslikku olukorda, pöörates tähelepanu käesoleval aastal toimuvatele presidendivalimistele, kus suure tõenäosusega Venemaa president Vladimir Putin tagasi valitakse. „Lähenevad presidendivalimised on põhimõtteliselt vormistamise küsimust,“ ütles Marran, kelle sõnutsi on Putini jaoks põhiline küsimus tagada piisav valimisaktiivsus, et valimisi legitimeerida.
Välisluure andmetel aga mõjutab Eestit ja eestlasi jätkuvalt Venemaa propagandistide soov ajalugu ümber kirjutada. Üheks rindeks on Eesti, Läti ja Leedu tänavused juubeliüritused. „Kremli sõnumeid levitavad ajaloopropagandistid ja pseudomõttekojad püüavad neid sündmusi igati pisendada ja mustata,“ kirjeldatakse raamatus. Välisluureamet tõi välja mullu 24. oktoobril Peterburis toimunud konverentsi sõdadest ja revolutsioonidest kui esimese näite informatsioonilise mõjutamise kampaaniast.
Marran kirjeldas, et Venemaa silmis on Eesti-Läti-Leedu on väikesed, vastikud, kiuslikud riigid, kes hoiavad tagasi suuri ja mõistlikke riike (nagu Venemaa), et nad saaksid teha teiste suurte riikidega kokkuleppeid. „Ma ei usu, et uusi narratiive suudetakse leiutada sel aastal,“ arvas ta. „Pigem tuuakse sahtlist välja vanad, kulunud teemad, mida saab uut värvi lisades käiku lasta.“
„Aktiivselt otsitakse Balti riikidest ajaloolasi, kes oleksid valmis oma osalemisega legitimeerima Kremli propagandat Eesti, Läti ja Leedu suunas,“ kirjeldatakse raamatus ning nendib, et revolutsioonide käsitlemist koordineeriv Venemaa Ajalooühing (mida juhib Venemaa välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin) püüab neid lihtsalt ära kasutada.
Samas ei ole Mikk Marrani sõnul oodata juubelisündmuste osas suuremahulist mõjutuskampaaniat.
NATO vastu suunatud infosõjaüksuste kohta räägib välisluureamet, et suuremahuliste inforünnakute kõrval võidakse rünnata ka konkreetsemaid isikuid ja organisatsioone. „Näiteks võivad infosõjaüksused jälgida vastaste kaitseväelasi eelkõige sotsiaalmeedia kaudu ning kaardistada nende suhtlusringkonda,“ hoiatab raamatu mõjutustegevuse peatükk. „Seejärel kasutatakse nii mobiiltelefonidele sõnumite saatmist, telefonikõnesid lähedastele, ähvardusi ja meelitusi, või edastatakse valeinfot sotsiaalmeedia konto või e-posti kaudu.“
Välisluureameti sõnul on 14. juunist 15. juulini toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused sisuliselt president Putini maineprojektiks, mis peaks saatma maailmale sõnumi, et Venemaa on suutnud isolatsioonist end välja murda, igati normaalne läänelik riik. „Nagu Sotši [olümpia]mängudki, on MM-i korraldamine osutunud Kremlile oodatust kulukamaks ning seda on saatnud korruptsioonijuhtumid ja muud skandaalid,“ viitab raamat näiteks 700 miljonit eurot maksvale Peterburi superstaadioni ehitusele.
Vene eriteenistused pööravad aastaraamatu sõnutsi mängude ajal suuremat tähelepanu Venemaa külalistele, kuid mitte ainult sel ajal. Välisluureameti hinnangul on seni Venemaal tehtava luurega seotud ohte pigem alahinnatud ja seetõttu peavad nad vajalikuks seda teemat tõsisemalt käsitleda. „Venemaale reisijatele tähendab see teatud riske,“ seisab peatüki sissejuhatuses, mis kirjeldab seda, kuidas Venemaa eriteenistused püüavad välja selgitada riiki külastavate välismaalaste hulgast need inimesed, kellel võiks olla juurdepääs huvitavale poliitilisele, majanduslikule ja sõjalisele informatsioonile, ning luua nendega kontakti.
„Selle peatükiga ei soovi me kutsuda välismaalasi üles Venemaa külastamist vältima ega tekitada neis paranoiat Venemaal viibimise ajal,“ ütleb välisluureamet. „Kuid juhime siiski tähelepanu, et Venemaal viibimine sisaldab endas teatud riske ning eriti poliitilisse, ühiskondlikku ja ärieliiti kuuluvad inimesed peaksid kriitiliselt analüüsima nendega Venemaal viibimise ajal toimunud intsidente ja isikuid, kes nendega tutvust otsivad.“
Marran kirjeldas, et sihtmärkideks vajalik info sõelutakse välja viisataotluste käigus. "Ring on lai - ärimehed, poliitikud, sporditegelased - ja oluline roll on siin Venemaal toimuvatel poliitilistel ja majandusfoorumitel, teaduskonverentsidel, noortefestivalidel, miks mitte ka spordivõistlustel," ütles ta pressikonverentsil.
Täpsustavale küsimusele, et kas Venemaale reisijad peaksid edaspidi luureoperatsioonide pärast muretsema, vastas Marran, et selleks pole põhjust. "Need asjad, mida me raportis kirjeldame, ei pruugi alati juhtuda iga jalgpallifänniga, aga need on asjad, millele tasub tähelepanu pöörata," nentis ta. "Eriti, kui võetakse kaasa igasuguseid infokandjaid ja nutiseadmeid."
Välisluureameti aastaraamat pühendab ühe peatüki veel terrorismile ja ühe Põhja-Korea relvaprogrammi arendusele. Raportit saab lugeda ka internetis välisluureameti koduleheküljelt.
