FOTOD | Täna esitleti Delfi ja Eesti Päevalehe ning Eesti Ajaloomuuseumi koostöös valminud raamatut "Meie Eesti. 100 aastat"

Täna esitleti Rahva Raamatu kaupluses Eesti Päevalehe ja Delfi ning ajaloomuuseumi koostöös valminud raamatut "Meie Eesti. 100 aastat".

Suureformaadiline raamat „Meie Eesti. 100 aastat” on valminud Eesti Päevalehe ja Delfi ning Eesti Ajaloomuuseumi koostöös sarja „EV100 nädalat” raames. Raamatus on igast vabariigi aastast üks suur lugu. Kogu raamatu ulatuses lookleb lehekülje all ajatelg, kus on kirjas meie riigi võtmesündmused.

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on „Meie Eesti. 100 aastat” raamat, mille lugemiseks on sada võimalust: selle võib avada 1918. aasta juurest, ent avamiseks sobib ka isiklik sünniaasta või mõni muu aasta, mil toimus Eesti või lugeja jaoks midagi erilist.

„Raamatut sirvides nähtub, et Eesti on elanud erakordselt põnevat elu. Seiklus ja romantika on vaheldunud rutiini ja nukrusega. Sündmusi jagub igale maitsele ja vanusele. Raamatut saab lugeda kui seriaali, mille sada tuttavat peatükki suunavad sirvima ka neid aastaid, mil kõik oleks justkui ilmselge. Vürtsi ja isiklikku lähenemist annavad autorid, kelle erinev taju ajast, inimestest ja sündmustest näitab, et meie esimesele sajale aastale vaadates pole õiget ega valet ajalugu, vaid on lood, mis peegeldavad meie maad ja inimesi,” ütleb Soonvald.

Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektori Krista Sarv sõnas esitlusel, et projekt pakkus võimaluse — ja eks ka omamoodi katsumuse — teaduritele populaarteaduslikke tekste teha. “Paljud raamatus kajastatud teemad on aga kattuvad ja on nähtavad ka ajaloomuuseumi uuel näitusel “Minu vaba riik”, mis avatakse sel nädalal vastselt renoveeritud Maarjamäe lossis.”

“Selle raamatu teeb eriliseks see, et siin saavad kokku nii ajaloolaste looming kui ajakirjanike kirjapandu,” kirjeldas Delfi ja Eesti Päevalehe loovjuht Ester Vaitmaa raamatu ideed. “Raamat kasvas orgaaniliselt välja lugudesarjast, mida alustasime juba 2016. aasta aprillis, täpselt sada nädalat enne suurt juubelit. Nüüd on väga uhke näha, kuidas kõik täiesti erialdiseisvad lood moodustavad terviku.”

Raamatus on lood kas autoriartiklid või usutlused eriala ekspertidega. Sõjaeelse Eesti Vabariigi aega aitasid mõtestada ajaloolased Ago Pajur ja Jaak Valge.

Kaasa lõid Eesti ajaloomuuseumi teadurid, kõike rahaga seotut kirjutas lahti Ivar Leimus, eluolu lahkas Krista Sarv. Mati Mandel kirjutas sellest, millised repressioonid ootasid Eestit pärast okupatsiooni algust, Olev Liivik viis meid venestamiskampaania õudustesse. Ajaloomuuseumi rõivakogu hoidja Helle Avila tutvustas moeajalugu ja ajaloomuuseumi põnevamaid rõivaid — kui ilusad ja detailirohked olid meie esivanemate komplektid!

Ajalooõpetaja Jaak Juske meenutas, kui julmalt kaotati Kopli ja Kalamaja kalmistud.

Tartu ülikooli vanemteadur Aigi Rahi-Tamm meenutas, kui raske oli küüditatutel Eestisse tagasi pöörduda. Ekspertautorite hulka kuulusid veel ajaloolased Hiljar Tammela, Atko Remmel, Kadi Kähar-Peterson, Peeter Kaasik ja Rein Ruutsoo, erialaspetsialistid Karin Hallas-Murula, Maarja Vaino, Liivi Uuet ja Triin Ojari.

Ajast, kus ajalugu hakkas n-ö otsa saama, võtsid kirjutamise üle ajakirjanikud. Ekspress Meedia ajakirjanikest on selle raamatu autorite hulgas nii Bonnieri preemiate ja teiste ajakirjandusauhindade laureaate kui ka oma valdkonna kirjutajaid: Kärt Anvelt, Tuuli Jõesaar, Argo Ideon, Heiki Suurkask, Madis Aesma, Jaan Martinson, Mihkel Tamm, Otti Eylandt, Tanel Saarmann, Maarja Pakats, Urmas Jaagant, Lauri Tankler, Romet Kreek, Ra Ragnar Novod, Mari-Liis Helvik, Marian Kivila, Alo Raun, Tarmo Paju, Ingrid Veidenberg, Ester Vaitmaa ja Urmo Soonvald.

Enamik tiraaži on jaanuaris läbi müüdud ettetellijatele, kelleni raamat jõuab veebruari keskel.

Raamat on müügil ka Rahva Raamatu kauplustes.