Saksamaa tahab reostuse vähendamiseks proovida tasuta ühistransporti
Plaani kirjeldatakse Euroopa keskkonnakomisjonile Karmenu Vellale läkitatud kirjas, millele on on alla kirjutanud keskkonnaminister Barbara Hendricks ja põllumajandusminister Christian Schmidt ja liidukantsleri büroo juht Peter Altmaier. Kirjas öeldakse, et tasuta ühistransport võiks julgustada linnaelanikke autodest loobuma, see omakorda aitaks vähendada transpordiga kaasnevaid heitmeid. Tasuta ühistranspordi programmi testimiseks valiti viis linna: Bonn, Essen, Reutlingen, Mannheim ja Herrenberg. Lisaks soovitavad kirja autorid teisigi meetmeid, nende seas elektritaksode ja muude elektrisõidukite arvu tõstmist.
Bonni linna pressiesindaja ütles Deutsche Wellele, et ettepanekud pole veel planeerimise faasi jõudnud ja esialgu pole neil mingeid tagajärgi. Ta lisas, et kirjas sisalduvat ettepanekut suurendada järsult elektribusside arvu poleks võimalik niipea ellu viia, kuna ükski tootja pole võimeline lühikese ajaga suuremat hulka busse tarnima.
Riigi transpordifirmade ühendus ütles agentuurile DPA, et suhtub ettepanekutesse kriitiselt. VDV pressiesindaja märkis, et praegu tuleb umbes pool Saksa linnatranspordi tuludest piletimüügilt, mille suuruseks on umbes 12 miljardit eurot aastas. "Lõpuks peaks vahe kinni maksma maksumaksja," märkis pressiesindaja.
Deutsche Welle on pärinud ka kommentaari Hollandi transpordieksperdilt Oded Catsilt, kes on uurinud Tallinna tasuta ühistransporti. Cats meenutab, et Tallinn soovis suurendada ühistranspordi populaarsust, vähendada autoliiklust ja muuta transport vaesemate elanike jaoks kättesaadavamaks. "Viimase eesmärgi võib lugeda täidetuks," märgib ekspert. "Mis puudutab ühistranspordi kasutamise kasvu, siis kohene mõju oli üsna väike. Ühe-kahe aasta pärast võis märgata pikemaajalist mõju, ühistranspordi reisijate arv kasvas umbes 14%. Suur osa tuli sellest aga endiste jalakäijate arvelt, nii et muutuse kasulikkus on vaieldav."
Autokasutajate hulga langemist polnud tema sõnul aga märgata. "Enamik reisijate arvu kasvust tuli varasemate jalakäijate arvelt või nende reisijate arvelt, kes hakkasid sagedamini või pikemaid reise tegema," selgitas Cats. "Ainult väikese osa tõusust moodustasid autokasutajad."
