Valitsus arutab uute saatkondade avamist, nimetatud on Araabia Ühendemiraate ja Ungarit

Lisaks paar nädalat tagasi Stenbocki majast tulnud teatele, et kaalutakse uue saatkonna avamist Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis, pakkus Sven Mikser riigikogus välja mõtte saatkonna vajalikkusest ka kuskil Balkani poolsaarel või Ungaris.

Mikseri arvates võiks kaaluda kolme uue saatkonna ja ühe välisesinduse avamist. "Ma võin öelda, et nende otsuste langetamisel vaatame me kolme peamist parameetrit," ütles Mikser oma sõnavõtus. "Esiteks seda, kas see riik on meie jaoks oluline julgeolekupoliitika valdkonna partnerina. Teiseks seda, kui mahukad on meie majandussuhted selle riigiga. Ja kolmandaks, kas selles riigis elab või seda riiki külastab suuremal arvul Eesti inimesi, kes vajavad teenindamist ja konsulaarabi."

Kõige konkreetsemalt on praegu arutluse all saatkonna avamine Araabia Ühendemiraatides. Mikseri sõnul vastab Abu Dhabi kõigile kolmele eelnimetatud näitajale. "Abu Dhabi on regioonis kindlasti oluline pealinn. See on regioon, millega seonduvad ka väga olulised julgeolekupoliitilised küsimused," ütles Mikser riigikogu ees kõneldes. "Peale selle puhkab Araabia Ühendemiraadides asuvas Dubais palju Eestist pärist turiste, lisaks toimub seal 2020. aastal EXPO maailmanäitus."

Sandra Kamilova välisministeeriumist lisas argumendina Abu Dhabi saatkonna kasuks sealsete ärisuhete arendamise potentsiaalikuse. "Piirkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted on korduvalt osutanud vajadusele toetada nende tegevust diplomaatilise esinduse rajamisega piirkonda," ütles ta Delfile. Ka võimaldaks saatkonna avamine tema sõnul otsida Eestisse uusi investeeringuid.

Tegemist on siiski alles võimaluse, mitte kindla kavatsusega. Millal valitsus otsuse langetab, Kamilova öelda ei osanud.

Lisaks Araabia Ühendemiraatidele nimetas Mikser riigikogus esinedes vajadust saatkonna järele mõnes Balkani poolsaare riigis. Üheks võimaluseks oleks tema arvates poolsaarga piirnevas Ungari Vabariigis 2014. aastal suletud Budapesti saatkonna taasavamine. Mikseri sõnul oleks see lihtsaim lahendus, kuna välisministeeriumil on Budapestis alles saatkonna hoone. Ka mainis ta ühistest soome-ugri juurtest tulenevate kultuurisuhete olulisust Ungari ja Eesti vahel.

Aastast 2014 on valitsus sulgenud neli ja avanud kolm uut välisesindust. Praegu on Eestil pidev diplomaatiline kohalolek 36 riigis kokku 44 suursaatkonna, peakonsulaadi ja alalise esindusega.