Lugeja: sain punasega tee ületamise eest maksimumtrahvi, kuigi autosid ei paistnud kusagilt

Kõndisin mina siis Tartu maantee Maxima juures trenni. Kuna fooritsüklid on juba peas ja autosid ei tulnud, siis kõndisin punasega üle, teades, et umbes kümne sekundi pärast läheb foor roheliseks. Tee peale jäi aga politseipatrull, kes kutsus mu muidugi autosse.

Ei tahtnud ma pilte näha ega vaielnud midagi vastu. Olin nõus kiirmenetlusega. Kui otsus tehtud ja allkirjad all, siis teatas patrull, et trahv on 40 eurot. Jäin hämmeldunult mõtlema, et kuidas nii palju. Politseinikud selgitasid, et võib-olla paneb see mind mõtlema.

Trenni jõudes kuulsin, et trennikaaslane oli samamoodi vahele võetud, aga tema lasti ära, kuna tal oli trenni kiire ja ta on alaealine. Minu arust peaks meil Eestis veel võrdne kohtlemine olema?

Koju jõudes vaatasin paragrahvi üle ja selgus, et olen saanud maksimumtrahvi. Eelmised rikkumised on üks viie aasta tagune väike kiiruseületamine ja mupo trahv. Kus on loogika ja mille järgi arvutatakse trahvisummat? Kuidas vältida olukorda, kus stressis või pahatujuline patrull väänab ilma mõjuva põhjuseta võimalikult suure trahvi?

Vastab Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe:

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Väärteoasjas lahendit tegev ametnik lähtub kõigist eeltoodud asjaoludest ning määrab karistuse kasutades temale seadusega antud kaalutlusõigust. Kohtuvälise menetleja otsusega mittenõustumisel on menetlusalusel inimesel õigus väärteootsus vaidlustada esitades seaduses toodud tähtaja jooksul otsuse peale kaebuse maakohutule.