Aigari ja Ave perelugu | Huvitav töö ja armastus viisid noore pere Soome

Molekulaarbioloog Ave Eesmaa (32) ja füüsik ning teadussaate “Rakett69” saatejuhina tuttav Aigar Vaigu (33) pere elab Soomes juba üle kuue aasta. Kumbki neist aga pole läinud Soome, et olla Soomes. Sinna kutsus inspireeriv töö ning armastus.

Ave ja Aigari maja on kollakas ridaelamu, mis asetseb ringis ümber laste mänguväljaku. Kuigi lugu ilmub alles nüüd, Eesti 100. sünnipäeva eel, käisime eesti perel külas juba sügisel, seega ongi väiksel jalutuskäigul näha kõiki sügise värve täies ilus.

Soomele omaselt paistavad majad väljast tihti väiksemad, ent seest on avarad ja ruumikad. Päike paistab köögiaknast sisse. Külalistele on küpsetatud värske singipärg ning nagu hiljem selgub, siis pagariametit peab siin peres Aigar. Üheks usinaks sööjaks on perepoeg Albert (4).

Vaata videost Ave ja Aigari lugu:

"Kindlasti ei taha ma öelda, et tulge nüüd kõik Soome ja jätke Eesti täiesti tühjaks. Üldiselt on Soomes päris hea elada, ja ma ei räägi kõrgetest palkadest või sotsiaaltoetustest. Heaks teeb selle see, et kõigele on mõeldud," räägib Ave.

Talle meeldib, et mõeldakse sellele, kuidas hoida kinnisvara hinnad stabiilsena, mõeldakse, kuidas tekitada piisavalt lasteaiakohti, kuidas tegeleda probleemidega, mida iga tavaline pere igapäevaselt kohtab.

"Selline ettevaatav mõtlemine on näha ka selles, kuidas ehitatakse maju. Maju ei panda suvaliselt ritta, vaid tehakse sellised kogumid, kus on sisehoovid, kus autod ei sõida, kus lapsed saavad rahulikult mängida ja kus on vaikne ja turvaline olla. "

Soome tõi inspireeriv töö

Ave tuli Soome juba kaheksa aastat tagasi. Kõik algas sellest, et ta nägi 2007/2008 oma praeguse töögrupi juhi professor Mart Saarma ettekannet uutest äsjaavastatud valkudest. "See oli nii inspireeriv. See tundus nii äge, nad olid just avastanud väga paljulubavate omadustega valgu. Uurisin, kas ta tahab mind ka ehk endale töögruppi võtta," räägib ta.

Inspireeriva töö puhul on asukoht teadagi teisejärguline, kuid Soome on teaduse mõttes hea koht. "Helsingi ülikool on maailma ülikoolide saja parema seas."

Molekulaarbioloog Ave tegeleb Soomes teadustööga ning sellest peaks tulema doktoritöö. "Uurin kaht valku, mille kohta me teame, et need on kasulikud mitmete haiguste loommudelites. (Loomad, kellega on kas geneetiliselt või muul viisil tehtud midagi, et nende abil oleks võimalik uurida inimeste haigusi - toim). Valgud, mida uurime, on kasulikud muu hulgas Parkinsoni tõve loommudelites, seega on lootust, et need ravivad ka sama haigust inimestel," kirjeldab Ave.

"Minu ülesanne on aru saada, mida need valgud täpselt teevad," proovib ta lihtsamalt seletada. Ave töö on pidev katsetamine - milliste teiste valkudega need ühendusi loovad. "See on nagu umbes nii, et ütle mulle, kes on su sõbrad ja siis ma tean, kes sa oled ise. Kellega valgud koostööd teevad. Millised protsesse juhivad."

Ka Aigaril on huvitav töö. Tõsi, kui paluda see lühidalt kokku võtta, siis on vastuseks: "Arendame kvantvõtme vahetuse standardit." Kvantvõti on justkui üliturvaliselt vahetatud parool, mis takistab sõnumite pealtkuulamist ning Aigar koos kolleegidega töötavad välja standardit, et saaks kindel olla, et kõik on ka praktikas nii turvaline kui teoorias lubatud. Selle kõige taga on põhjalik arusaamine valgusest. Nii uuribki Aigar oma igapäeva töös valgust ja kuidas seda mõõta siis, kui seda on mõõtmiseks korraga väga vähe käepärast.

Aga Aigar tuli Soome mitte töö, vaid Ave pärast.

Tutvumise lugu

Aigar ja Ave tutvusid ühise sõbra sünnipäeval ning Aigar palus Ave tantsima. "Tundus igati intelligentne tütarlaps," võtab Aigar kokku. Aastaid hiljem oma pulmas näitasid nad külalisteke sõnumit, mille Aigar oli oma sõbrale sel õhtul saatnud:

"Täitsa p...., kohtasin täna oma unistuste naist. Kõik, mis ma soovin, klapib: ilus, tantsib, rikas, tark ja suhtleb minuga. Ei armasta klubisid, armastab mäesuusatamist. Neurobioloog, teeb doktorit väljaspool Eestit."

See oli rohkem kui kuus aastat tagasi. Kuna Ave elas Soomes, siis mõtles Aigar, kuidas uuesti kohtuda. Ega muud üle jäänudki, kui tuli külla minna. Võttis julguse kokku ja läks. See oli esiti Avele ka ootamatu.

"Eks alguses ehmatas, mul läksid sel päeval kõik katsed tööl valesti," naerab Ave nüüd.

Soome ja Eesti sajanda juubeli eel

Nii Aigar kui ka Ave möönavad, et kuigi Soomes on kogukonnatunnet kõvasti, siis eks nad ikka tajuvad, et on siin pisut võõrad. "Siin elades justkui hakkad arusaama neist, kes on Eestisse sisserännanud," mõtiskleb Aigar.

"Jah, ma maksan makse, ma olen kogukonna liige, aga kogu aeg peab mõtlema, et kui ma oma eestlase tarkusest midagi teen, ega ma valesti ei tee," selgitab Ave. "Olen märganud, et eestlane on kohati liiga iseseisev või liiga hakkaja. Mis on aeg-ajalt hea, aga Soomes võib see vahel kolleegidega probleeme tekitada..."

"Kui Eestis saab mingi asja aetud päevaga, siis Soomes läheb selleks nädal. Ja kui Eestis läheb kuu, siis läheb Soomes pool aastat," võtab Aigar kokku.

Ta ka ise möönab, et on Soomes elades muutunud palju aeglasemaks ja rahulikumaks.

Hea näide on autoga Eestis liiklemisega: ta sõidab kodumaal autoga palju aeglasemalt kui teised juhid. "Läheb umbes pool tundi, et end ümber häälestada Tallinna liiklusele. Ei ole nii et, noh, suund sisse ja tagumine auto jääb seisma ja siis ma vahetan rea ära. Vaid on nii: suund sisse ja juba pean trügima vahele..."

Eks selliseid väikseimaid nüansse on veelgi. Näiteks kui vabariigi aastapäeval juubelitorti lõikama asute, siis teadke et soomlaste tordiharjumused on sootuks teised. "Kui eestlased pakuvad kooki, siis on kook lahti lõigatud ja kui soomlased pakuvad kooki, siis see ei ole lahti lõigatud ja igaüks lõikab endale ise sobiva suurusega tüki. Lähed peo alguses, siis lõikad suuri tükke, peo lõpus on aga väiksed liistakad, et kõigile jätkuks."

Aigar ja Ave möönavad, et nad on Soome 100. aastapäeva tähistamisega olnud rohkem kursis, kuid tundus, et enne suurt juubelit tähistati sünnipäeva justkui terve aasta. Seltskondades tekitas alati kõneainet see, et Soome 100 juubelinaps, Vana Tallinn, on pärit Eestist.

Soome kohta on neil palju häid sõnu.

"Kui ma kuus aastat siia riiki tulin, siis ma ei teadnud, miks on Soome vaatamata oma väiksusele maailmas nii oluline, nagu ta on. Aga siin sain üsna pea selgeks, et neil on väga pikk plaan," tunnustab Aigar põhjanaabreid. Samas vahel jällegi tundub, et plaan on nii pikk, et valmis ei saagi. Eks nad isegi ostsid oma eluaseme teadmisega, et kohe saab valmis metrooliinide pikendus ja siis saab Aigar hakata metrooga tööle käima, aga...

"Jah, aga neil kiiret ka ei ole. Kui tulin Soome, siis oli LänsiMetro, metroo läänepoolse arenduse esimene valmimistähtaeg 2015, mis tundus kohutavalt kauge ajana. Siis lükati tähtaega veel, pidi valmis saama 2016 augustis. Siis aga selgus, et ei avatagi. Nüüd nad teevad testsõite, aga ikka ei ole teada, kas ja millal avatakse," räägib Ave. Siiski avati see metroojupp peagi pärast meie külaskäiku – 2017. aasta novembris. Kuid Ave on nõus, et põhjanaabritelt on nii mõndagi õppida.

"See, mida soomlastelt õppida, on nende põhjalikkus ja sisu. Kui me teeme, siis me teeme seda mõeldes tulevikule. Ma olen ise muutunud võib-olla aeglasemaks, aga sõbralikumaks ja arvestatavaks. See on see, mida peaks endas rohkem arendama ka Eestis."

"Pärmitainas meestele" ehk miks Aigar saia küpsetada oskab?

Ave ja Aigari juurde jõudes on näljastele kaasmaalastele küpsetatud singipärg. Peremees ise küpsetas ning selgub, et just tema ongi peres see peamine pärmitaignast küpsetaja. "Jah, ma mõtlesin kunagi välja anda raamatu "Pärmitainas meestele"," lubab Aigar. Tegelikult sai tema küpsetamishuvi alguse sellest, et Ave tegi Moskva saiakesi, aga tal oli näpp haige ja seetõttu ei saanud ta tainast sõtkuda. Kui ta Aigari appi palus, selgus, et Aigar ei oska pärmitainaga midagi peale hakata.

"Seetõttu saatsin Aigari Svetlana juurde koolitusele – Svetlana on Eesti kondiiter, kes töötab Soomes koristajana, aga teeb tellimuste peale torte ja kooke."

"Suur saladus on sõtkumine – sõtkuma peab korralikult. Pärmitainas on ju gluteeni ehk teraviljavalgu molekulid. Sõtkumine on vajalik selleks, et need üksteise külge kinni haakuksid, siis on tainas piisavalt elastne ja tuleb ka käe küljest lahti," kirjeldab Aigar pisut teaduslikumalt nippi, mida küllap nii mõnigi on varem kuulnud vanaemalt. Teine oluline komponent, millega ei tohi eksida on jahu kogus - liiga vähe või liiga palju jahu ning tainas on tuksis.

AIGARI PÄRG

Retsept veel avaldamata kokaraamatust:

jahu 500 g

piim 250 g

pärm 30 g

õli 40 g

suhkur 50 g

sool 3 g

muna 1 tk

Oluline on tainast sõtkuda ja mitte jahu lisada. Nii jääb kringel mahlane. Sõtkuda seni, kuni tainas tuleb käe küljest lahti.

Täidis: juust ja peenelt hakitud rasvasem suitsuliha, näiteks lepasuitsu põsk.

Küpsetada temperatuuril 180 C

Sega kõik ained omavahel. Oluline on tainast korralikult sõtkuda ja mitte jahu lisada. Nii jääb kringel mahlane. Sõtkuda seni, kuni tainas tuleb käe küljest lahti. Lasta soojas kohas kaetult kerkida 2h.

Rulli kergelt jahusel laual ühtlase paksusega ristkülikuks ja kata täidise kihiga, jättes ristküliku pikemad servad 2cm ulatuses täidisega katmata. Rulli tainas tihedaks rulliks, alustades pikemast servast. Lõpuks ühenda rulli otsad omavahel. niiet saad ümmarguse pärja. Tõsta pärg ahjuplaadile.

Lõika suurte kääridega pärja sisse ühtlaste (3cm) vahedega sügavad sälgud, aga ära täiesti läbi lõika. Saad põhjast omavahel ühendatud viilud. Sikuta viile veidi külje peale niimoodi, et kõrvuti olevad viilud jäävad kringli erinevatele külgedele. Niimoodi saad kena kringli ilma põimimata.

Määri pealt vee ja muna seguga ning lase enne ahju panemist veel rätiku all pool tundi kerkida. Küpsetada temperatuuril 180°C kuniks kringel kenasti kuldne ja läbiküpsenud. Soovi korral võib enne küpsemise lõppu kringlile veel riivjuustu peale raputada.

Vaata fotogaleriid Ave ja Aigari fotoalbumist!