DELFI FOTOD | Reinsalu jagas 30 000 eurot maksnud üritusel esmakordselt välja õiguse eest seisja auhinnad
Urmas Reinsalu tunnustas oma sõnavõtus kõiki õigusvaldkonna inimesi nende igapäevase pikaajalise töö eest. „Tahan südamest tänada kõiki juriste, kes on loonud teise alguse Eesti õigusriiklusele – te olete teinud head tööd ja selle töö viljad ei ole mõõdetavad mitte juriidilistes kategooriates, vaid selles, et Eesti on arenenud kiiresti. Õigusriikluse kiire areng on olnud Eesti edu tähtsaim areng. Asetades asjad pöördvõrdeliseks – just õigusriikluse erosioon on meie omariikluse suurim ohutegur,“ rõhutas Reinsalu.
Peaminister Jüri Ratas toonitas, et Eesti Vabariigi loojate selge idee oli asuda ehitama riiki, kus valitsevad "kord ja õigus". „Täna, kui tähistame saja aasta möödumist meie õigusriigi loomisest, saame olla õnnelikud, et meil on see töö vaatamata ajaloo keerdkäikudele siiski hästi õnnestunud. Eesti Vabariigi juubelinädal annab hea võimaluse tehtud tööd märgata ja tunnustada,“ sõnas peaminister ning lisas, et saavutatu hoidmiseks ja arendamiseks peame siiski igapäevaselt pingutama.
„Sada aastat on ühele riigile väärikas iga ja samal ajal on saja-aastane riik parimais aastais ja täis elujõudu, et panna alus uuele traditsioonile – tunnustada justiitsvaldkonna inimesi „Õiguse eest seisja“ auhinnaga, mille tänavu pälvivad kolm inimest – riigikohtunik Saale Laos, professor ja vandeadvokaat Paul Varul ning justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus,“ ütles justiitsminister.
Riigikohtunik Saale Laos kujundas aastail 1997–2007 justiitsministeeriumis karistuspoliitikat ja karistusõigust ning juhtis Eesti õiguskorda vorminud seaduste loomist. Aastatel 2007–2014 hoolitses ta õiguskantsleri nõunikuna põhiseaduslikkuse järelevalve eest, kontrollides õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Alates 2014. aastast on Saale Laos riigikohtunik ja 2017. aastast riigikohtu kriminaalkolleegiumi esinaine. Saale Laose tegevusest on võitnud terve õigusemõistmise ahel alates sündmuskohast kuni kõrgema kohtu otsuseni.
Professor ja vandeadvokaat Paul Varul on õigusteadlase ja -praktikuna andnud kaaluka panuse õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Ta oli justiitsminister aastail 1995–1999, kui Eesti õigussüsteemi üles ehitati. Professor Varul on aidanud kaasa ka Eesti teadusliku õiguskirjanduse tekkimisele; ta on juhendanud mitut põlvkonda juriste ning ta on olnud Eesti õigussüsteemi järjekindel eestkõneleja maailmas. Paul Varul on olnud alati seotud ka õiguspraktikaga, juhatades õpetamise kõrvalt advokaadibürood ja olles kohtuvaidlustes ekspert. Paul Varulit iseloomustab julgus kaitsta usku õigusriiklusse ja Eesti õigussüsteemi tugevusse.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on juba üle kümne aasta seisnud hea selle eest, et Eesti eraõigus oleks süsteemne ja kindel. Tema nutikatest ideedest on alguse saanud palju suurepäraseid õiguslahendusi. Ta säilitab rasketes olukordades külma närvi ja leiab ka kõige keerulisematele huvirühmade muredele elegantse õigusliku lahenduse. Indrek Nikluse mõju ei piirdu Eestiga: tema tundlikku õigustaju on märgata ka Euroopa Liidu õigusaktide sõnastuses. Indrek Niklus kannab hoolt, et Eesti eraõigus seisaks kindlatel jalgadel ega kaugeneks oma juurtest ning samal ajal areneks edasi ja aitaks lahendada tänapäeva ühiskonna õiguskonflikte.
Kutsetega üritusele pääsesid üksnes õigusvaldkonna töötajad nagu näiteks kohtunikud, prokurörid, notarid, kohtutäiturid ja õigusloojad.
Ligi 1900 inimest mahutav Nordea kontserdimaja on ministeeriumi avalike suhete juhi Katrin Lundi sõnul sobiv paik, kuna see on esinduslik ning mahutab vajaliku arvu külalisi. Lisaks oli see sobival ajal vaba.
Kogu üritus läheb Lundi sõnul maksma 30 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Raha kulub peamiselt ruumi rendile, suupistetele, tehnikale ja esinejatele.
Üritusele peaks aga tulema külalisi ligi tuhat, seega Nordea mahutavust täies ulatuses ei kasutata.
Esmakordne autasu
Õiguse eest seisja autasu antakse välja esmakordselt. "Sellega tunnustatakse inimesi, kes on oma tegude, käitumise või suhtumisega või muul moel andnud märkimisväärse panuse Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse," teatas Lunt.
Ministeeriumi soov on õigusriigi 100. aastapäeval algatada traditsiooni ja hakata Õiguse eest seisja auhinda välja andma igal aastal. "Sel aastal antakse välja kolm autasu, edaspidi ilmselt üks," teatas Lunt.
Kandidaate said esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, riigi- ja omavalitsusasutused ning ettevõtted. Ettepanekud vaatas läbi ja auhinna saajad valis välja justiitsministri nimetatud komisjon, kuhu kuulusid riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja justiitsministri õigusloome nõukoja esimees. Kandidaate esitati üle 30.
Auhinna saajad valis välja komisjon, kuhu kuulusid riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja justiitsministri õigusloome nõukoja esimees.
Auhinnaks on pronksist lõviskulptuur, mille autor on skulptor Mati Karmin.
Tänasel üritusel peavad tervituskõne peaminister Jüri Ratas, Läti justiitsminister Dzintars Rasnačs ja Soome justiitsminister Antti Häkkänen. Pikema tervitussõnavõtu teeb justiitsminister Urmas Reinsalu ja kõne „Õigusriiklus Eesti teenistuses“ peab taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene justiitsminister, praegune justiitsministri õigusloomenõukoja esimees, vandeadvokaat Jüri Raidla.
Esinevad Kaitseväe orkester solist Liisi Koiksoniga ja rahvusooper Estonia poistekoor. Laval antakse välja Õiguse eest seisja 2018 auhind ja tänatakse ELi Nõukogu eesistumisse panustanud õigusvaldkonna töötajaid.
