Allan Kiili kaitsja Aivar Pilv: süüdistusakti tagastamine nii suures ja kõrge tähelepanu all olevas asjas on märk omaette

Kohus teatas täna, et tagastas Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakti prokuratuurile. Protsessi venimist see ilmselt kaasa ei too.

Kohtu hinnangul ei vasta Tallinna Sadama kriminaalasja süüdistusakt kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud nõuetele. "Muuhulgas heidab kohus oma määruses ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes – näiteks: millisel ajal olid etteheidetavad teod toime pandud ja millise süüteokoosseisu alternatiiviga tegemist on. Süüdistatavate puhul ei ole kohtule arusaadav, milliseid käitumisakte süüdistuse kohaselt isikutele ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osades süüdistuses kirjeldatud tegudes," seisis kohtu teates.

Nõnda leidiski kohus, et süüdistusakt ei vasta nõuetele ning tagastas selle prokuratuurile.

Kohtu pressiesindaja Viivika Siplase selgituse kohaselt ei oma tähtsust, kui suures ulatuses on süüdistusakt puudulik. „Oluline on see, et puudused on nii tõsised, et need mõjutavad süüdistusaktist arusaamist,” märkis ta ja lisas, et süüdistus ei tohi sisaldada mitmetimõistetavusi.

Seega polegi oluline, mitu episoodi kohtule arusaamatuks jäid. „Kui kümnest episoodist kaks on piisavalt mitmetimõistetavad, tuleb see selgeks teha,” ütles Siplane.

Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres järeldab kohtu käigust, et kohus tahab asja arutada konkreetsete faktide ja mitte lihtsalt ümaravõitu jutustuse alusel. „Süüdistus jätab liiga palju lahtiseid otsi ning usutavasti peab prokuratuur oma versiooni nüüd põhjalikult uuesti läbi analüüsima ning siis otsustama, kas selle alusel üldse ongi süüdistust võimalik esitada,” tõdes Keres.

Allan Kiili kaitsja Aivar Pilve sõnul näitab kohtu otsus, et kaitsjate kriitika oli vähemalt osaliselt põhjendatud. Kriitikat ja küsimusi, millele kaitsjad eelistungil tähelepanu juhtisid, oli tema kinnitusel palju. „See näitab, et kohus pidas õigemaks tagastada süüdistusakt prokuratuurile täpsustamiseks, et edaspidises kohtumenetluses kiiremini ja efektiivsemalt edasi liikuda. Ka kohtul on kindlasti ääretult raske nii palju probleeme tekitava süüdistusakti alusel kohtumenetluses orienteeruda ja seda läbi viia,” selgitas ta.

Pilv märkis, et sarnaseid juhtumeid, kus kohus tagastab süüdistusakti prokuratuurile rohkete puuduste tõttu, on tema praktikas varem ette tulnud ääretult harva. „See, et nii keerukas, suures ja kõrge tähelepanu all olevas asjas nii välja kujunes, on märk omaette,” selgitas Pilv.

Kohtu pressiesindaja sõnul pole praegu võimalik ennustada, kas kohtu otsus tagastada süüdistusakt prokuratuurile võib mõjutada paari nädala eest paikapandud istungite aegu. Mäletatavasti toimub avaistung praeguse plaani järgi 2019. aasta 8. jaanuaril. Kui prokuratuur kõrvaldab kohtu poolt ette heidetud puudused mõistliku aja jooksul, on tõenäoline, et istungid toimuvad paika pandud ajal ja edasisi viivitusi see kaasa ei too.

Kiili ja Kaljuranda süüdistav riigiprokurör Laura Feldmanis polnud kriitikaga nõus. "Prokurörina ei nõustu ma kohtu seisukohaga, et süüdistusakt nõuetele ei vasta. Selle, kas kohtumäärus vaidlustada, otsustan seaduses ettenähtud 15 päeva jooksul," teatas Feldmanis.