Putin: tuumaallveelaeva Kursk hukk oli relvajõudude tollase nutuse seisu tagajärg

Tuumaallveelaeva Kursk hukk 2000. aastal oli Vene relvajõudude tollase üldise nutuse seisu tagajärg, teatas president Vladimir Putin ajakirjanik Andrei Kondrašovi filmis „Putin”, vahendab Komsomolskaja Pravda.

„Mis siin pattu varjata: me teame, millises seisus relvajõud siis olid. Avameelselt rääkides, midagi imestama panevat ei ole. Aga tragöödia oli kolossaalne, kui palju inimesi hukkus,” ütles Putin.

Putin rääkis, et eriti raske olukord oli neil päevil sõjalaevastikus: rahaline panustamine oli minimaalne ja palka ei makstud regulaarselt, sõjaväelaste ja tsiviilpersonali eluasemetega kindlustamine peatus täielikult.

„Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tekkisid meil tohutud raskused nii majanduses kui ka sotsiaalsfääris ja ka armees, loomulikult ei saanud see armeed puudutamata jätta. Ja Kurski tragöödia oli samuti relvajõudude üldise seisundi ilming,” lausus Putin.

Pärast juurdlust tehti kindlaks, et õppuse ajal toimus allveelaeva Kursk torpeedosektsioonis plahvatus, mis tekitas tulekahju ja lahingumoona plahvatamise.

„Korpus praktiliselt lõhkes ja loomulikult ei tohi seda unustada,” ütles Putin.

Putini sõnul ta alles asus tragöödia asetleidmise ajal riigipea üleandeid täitma ning isegi ei teadnud, et Põhjalaevastikus toimuvad tõsised õppused.

„Kaitseminister helistas ja teatas, et me kaotasime allveelaeva, aga leidsime juba ja alustame tööd. Polnud arusaadav, et toimub midagi traagilist, aga pärast selgus see täies ulatuses ja täies suuruses,” ütles Putin.

Kursk uppus 2000. aasta 12. augustil 175 kilomeetri kaugusel Koola poolsaarel asuvast Severomorskist. Kõik 118 meeskonnaliiget hukkusid.