Eksperdid pakkusid Soome ajalehele Putini valimisvõidu musti stsenaariume

Soome ajaleht Ilta-Sanomat palus kolmel eksperdil hinnata Vladimir Putini valimisvõidu halvimaid võimalikke tagajärgi.

Majanduse areng mõjutab Putini tegevust järgmisel kuuel aastal enim, arvab Oxfordi ülikooli St Anthony kolledži Venemaa ja Euraasia professor Roy Allison.

Halvim tulevikuväljavaade oleks Putini jaoks Venemaa majanduse täielik kokkuvarisemine uue ametiaja kestel. Allisoni sõnul ei oleks see hea variant ka läänele.

„See võiks viia ennustamatute poliitiliste vahetusteni Venemaa juhtkonnas,” ütles Allison.

Majandusprobleemides Venemaa sekkuks agressiivselt oma ebastabiilsete lähinaabrite ühiskondadesse. Eelkõige Gruusia ja Kasahstan võiksid saada Venemaa relvastatud sekkumise objektiks. Lisaks sellele allutataks Valgevene relvajõud Venemaale ja Ukraina relvarahu teravneks taas avalikuks sõjaks.

Läänemeri militariseeruks veelgi enam ning lääne ja ida vahele kerkiksid külma sõja müürid.

„Siiski on ebatõenäoline, et Venemaa ründaks otse mingit NATO liikmesriiki,” arvas Allison.

Soome välispoliitikainstituudi programmijuht Arkady Moshes hindas, et Putini suurvõimupoliitika kahjustab eelkõige Venemaa ja lääne vahelisi suhteid.

Halvimaid tulevikuväljavaateid on Moshese sõnul kaks.

„Esimese puhul nõrgeneksid Venemaa ja lääne suhted nii, et ees oleks konflikt, mitte relvastatud, aga siiski konflikt. See suudetaks siiski veel lahendada,” ütles Moshes.

Keskmes on lääne Venemaa-vastased sanktsioonid. Need on praegu samal tasemel kui 2014. aastal, kui need kehtestati. Kuus aastat on Moshese sõnul pikk aeg, kui sama areng jätkub ega lääs Venemaale ei investeeri.

Samas suureneks Venemaa jaoks surve reageerida. Et Venemaal ei ole võimalik reageerida majanduslike vahenditega, võiks ta vastata julgeolekupoliitilise kursi abil samal viisil, kui külma sõja ajal.

Teise stsenaariumi puhul on keskne see, mis toimub Putini ametiaja järel.

„2024. aastal on Putin 71-aastane. Keegi ei tea, kas ta tahab edasi jätkata või ei, kuigi praegune seadusandlus ei annagi selleks võimalust. Võib olla, et olukord viib mingisuguse kontrolli kaotuseni riiklikul tasemel,” märkis Moshes.

Soome Aleksanteri-instituudi teadlane, doktor Margarita Zavadskaja tunneb muret valimistega seotud kuritarvituste pärast.

Võimulolijate ja Putini isiklikust seisukohast oleks halb stsenaarium nõrk osalusprotsent ja valimiste järel algavad protestid, mida valitsejad vaevalt soovivad.

„Midagi sellist siiski vaevalt juhtub, sest opositsioon boikottis valimisi. Mängu lõpptulemusele ei ole mõistlik vastu olla, kui ise ei ole kogu mängu kaasa mänginud,” ütles Zavadskaja.

Zavadskaja sõnul on sündmuste praegune kulg vähemalt majanduslikust ja poliitilisest seisukohast juba nüüd halvim võimalik stsenaarium. Putini valimisvõidu tagajärjel võimu kasutamine ja poliitiline seisak jätkuvad ja uuendusi loota ei ole.