INTERVJUU | Magnitski seaduse eestvedaja: Eesti ja Läti pank olid juristi surmani viinud rahapessu kõrvuni segatud

USA ärimees Bill Browder oli kunagi suurim välisinvestor Venemaal, nüüd on ta aga mees, keda president Vladimir Putin on isiklikult nimetanud Moskva vaenlaseks.

Pärast seda, kui Browderi heaks tööd teinud Vene jurist Sergei Magnitski suri 2009. aastel Vene eeluurimisvanglas, alustas Browder USA kongressis väsimatut lobitööd nn Magnitski seaduse vastuvõtmiseks. Seal saavutatud edu järel on ärimees jätkanud oma kampaaniat mujal maailma riikides.

-Baltimaad olid ühed esimesed, kes USA järel Magnistski seaduse vastu võtsid. Miks teie arvates Eestil, Lätil ja Leedul sellega nii kiire oli?

Balti riigid tunnevad Putinit paremini kui keegi teine. Nad mõistavad, et Putinit ja ta kaaslasi huvitab läänele juurdepääs.

Selles maailmas, kus sõda ei peeta tankide, vaid viisade ning pankade kaudu, on Magnitski seaduse näol tegu lähenemisega, mis selgelt töötab. Mõistsime seda siis, kui USA-s seadus vastu võeti ning Putin teatas seejärel, et tema kõige suuremaks välispoliitiliseks eesmärgiks on lasta see tühistada.

-Oluline pole mitte ainult seadus vastu võtta, vaid ka luua nimekiri inimestest, keda sanktsioneeritakse. Eesti pole oma nimekirja loonud (Intervjuu on tehtud eelmisel nädalal. Täna teatas Eesti välisminister Sven Mikser, et teeb valitsusele ettepaneku kehtestada osadele Magnitski nimekirjas olevatele isikutele sissesõidukeeld - toim). Mida teie sellest arvate?

Vastab tõele. Tegelikult on see seis huvitav, sest Eesti oli esimene riik, mis Magnitski seaduse vastu võttis. Ja nüüd tundub, et kui on vaja midagi ka reaalselt ette võtta, on Eesti araks löönud. Olen teinud Eestis koostööd Eerik- Niiles Krossiga, kes on algusest peale Magnitski seadust toetanud ning üritanud jõuda selleni, et valitsus seaduse ka tegelikkuses ellu rakendaks.

Pole tavatu, kui riigid võtavad seaduse vastu ja ei rakenda seda ellu. Meil olid alguses ka USA-s probleemid. Olen kindel, et Eestis läheb meil see korda, kuid mitte ilma poliitilise ja avaliku survestamiseta.

-Miks nad teie arvates araks lõid?

Nagu ma aru saan, on Eesti sisepoliitikas toimunud mõningad muudatused, Ühtse Venemaa erakond on loonud osade Eesti poliitikutega sidemeid ning üritanud meie pingutusi takistada.

-Lähete järgmisel (sel - toim) nädalal Rootsi parlamenti Magnistki seadusest rääkima. Kas rootslased on järgmised, kes selle vastu võtavad, ning millised riigid võiks pärast seda tulla?

Neli riiki, mida ma tooks sellel aastal välja, on Austraalia, Rootsi, Prantsusmaa ja Holland. Saan ka aru, et Taanis on hakanud pead tõstma algatus Magnistki seaduse vastuvõtmiseks.

Lisaks võttis Gibraltar vahepeal Magnistki seaduse vastu, kuigi maailm jättis selle täiesti kahe silma vahele.

Raske on pakkuda, milline võiks olla järgmine riik, igaüks võib seda teha. Ukrainas on Magnitski seadus parlamenti arutusele jõudnud.

Poliitilise otsuste tegemise kiirust ja aega on raske ette ennustada, kuid usun, et Rootsi on järgmine tõenäoline kandidaat.

-Millised riigid peaks järgnema? Kas näiteks Saksamaa saaks seda teha?

Saksamaa on väga keeruline riik selleks. Ma usun, et moraalsuse kaalukausid on minu kasuks, kuid ikkagi on raske.

Tundub, et tegutsevad mingid veidrad maa-alused Vene-toetajad, kes üritavad õõnestada kõike sanktsioone puudutavat. Ma ei usu, et see neil õnnestub ja eriti just pärast seda viimast keemiarelvarünnakut.

-Nägime äsja, kuidas Saksamaa ja Prantsusmaa liitusid Skripali juhumi puhul üldise hukkamõistmisega.

Jaa, hukka on lihtne mõista. Tegutseda on palju keerulisem.

-Tahan veidi rääkida ka Nord Stream 2-st. Mainisite, et Taani on üks neist riikidest, mis võib Magnitski seaduse vastu võtta. Nad on ka öelnud, et ei lase Nord Stream 2-l oma territooriumilt läbi minna. Lisaks tuli USA senatist äsja välja paljude senaatorite allkirjadega resolutsioon, kus öeldi, et nad on Nord Stream 2 vastu. Aga me ei näe Saksamaad kuidagi reageerimas.

Ma ei saa sellest üldse aru, see on täiesti ebaloogiline. Venemaa on selgelt vaenlane. Nad on selgelt vaenulikud vastased. Miks peaks üks riik muutma end strateegilistes energiavarudes venelastest rohkem sõltuvaks?

-Mis teie hinnangul edasi saab? Teised riigid reageerivad selgelt Nord Streami projekti peale, kuid Saksamaa on ikkagi see, kes teeb viimase otsuse.

Ma ei usu, et Nord Stream 2 lõpuks õnneks läheb. See on maailma jaoks strateegiliselt liiga oluline küsimus, et saaks õnnestuda. Tegemist on sarnase juhtumiga nagu siis, kui prantslased tahtsid Krimmi annekteerimise aegu müüa Venemaale helikopterikandjaid Mistral. Ja lõpuks pidid nad need Egiptsusele või mingile muule riigile müüma (Prantsusmaa müüs need Egiptusele, mis soetas ka helikopterikandja jaoks mõeldud Vene helikoptereid - toim).

-Olete kindlasti kuulnud viimastest sündmustest Lätis ja Eestis, mis on terve pangadussektori läbi raputanud.

Tean sellest kõike. Mõlemad pangad olid sügavalt seotud selle kuritöö tulude rahapesuga, mille pärast Sergei Magnitski tapeti.

-Miks teie arvates USA nüüd nende pankade jälile asus? Miks just praegu?

Õigluse veskid jahvatavad kohutavalt aeglaselt ja äärmiselt mitterahuldavalt. Aga need kaks panka olid kõrvuni segadud Magnitskit puudutavasse rahapesujuhtumisse ning veel paljudesse teistesse juhtumitesse.

See on nagu hiigeltanker: võtab aega ümber pöörata, kuid kui see tehtud saab, läheb ta otse kindlasse suunda. Ja see suund on rahapesijate tegevuse lõpetamine.

-Et kõik oleks selge: need kaks panka, millest me räägime, on ABLV ja Danske pank, jah?

Jah, Sampo pangast on jutt, millest hiljem sai Danske.

-Miks teie arvates venelasi huvitab oma raha Balti riikidesse panemine?

Nad ei pane oma raha Baltimaadesse. Need on lihtsalt vahejaamad teel Lääne-Euroopasse. Ja venelased kasutavad seda, sest Venemaalt Londonisse on peaaegu võimatu rahaülekannet teha. Baltimaad on aga Euroopa Liidu liikmesriigid ning nad saavad EL-i liikmesriikidesse ülekandeid teha nii, et see mõjub palju vähem kahtlaselt.

-Kuhu see raha võib nüüd edasi minna, mida seni Eesti ja Läti pankades hoiti?

Üks asi, mida venelased väga hästi oskavad, on maailmast need inimesed välja tuhnida, kes on korrumpeerunud või kes alluvad väljapressimisele. Nii et kui Baltimaad enam ei toimi, leiavad nad midagi muud.

-Kuidas see skandaal teie hinnangul Balti pangandussektorit tervikuna mõjutab?

Usun, et see aitab Balti pangandusektorit puhtamaks rookida nii et see saab tulevikus korralikult toimida.

-Mida teie hinnangul Putini jätkuv juhtroll Balti riikidele edasi täheldab? Saame lähedasemaks või triivime hoopis üksteisest kaugemale? Kas näete, et poliitika muutub kuidagi Eesti, Läti ja Leedu suhtes?

Putinil on väga tähtis eesmärk võimul püsida ning et seda seisvas majanduses teha, peab ta leidma viisid, kuidas inimeste viha enda pealt teiste peale juhtida.

Nii et Putin jätkab rahvusvahelises mõttes probleemide tekitamist ja nõrkade lülide otsimist. Ja Balti riigid on ilmselge sihtmärk.

Siiski on Baltimaadel väga selge NATO toetus ning Putin mõistab, et Vene majandus ega sõjaväeline võimsus pole NATO riikidega reaalselt väga võrreldavad. Ta tõenäoliselt ei taha NATO-ga tüli norida.

Ma usun, et Putin jändab pigem Balkani riikidega, mitte Baltimaadega. Aga see ei täheda, et ta ei kasutaks teisi vahendeid. Putinil on otsesõnu maailma eri paigus käsil miljonit eri projekti, et näha, kus osutatakse vastupanu ja kus mitte. Ja ta on valmis kulutama ringi tuhnimiseks määramatu hulga vahendeid, sest see ei ole väga kallis.

Putin otsib Balti riikides võimalust ja kõige lihtsam ning odavam tee on üritada poliitikuid ära osta. Ta on seda paljudes muudes kohtades teinud. Miks alustada sõda, kui võib lihtsalt Trooja hobuse sisse sõidutada? Ma arvan, et kõige olulisemad teemad, millega Balti riikide sisepoliitikas tegeleda, on propaganda, valeuudised, manipuleerimine, ebaseaduslikud kampaanitoetused ning provokatsioonid.

-Rääkides propagandast, USA võttis vastu Vene sanktsiooni seaduse mullu suvel, kus sees on ka osa, kus kavatsetakse aidata Balti riikidel libainfole vastu astuda. Kuid see seadus on ikka veel jätkuvalt ellu rakendamisel.

Ma ei usu, et me peaks propaganda vastu võitlemisel toetuma valitsusele, see on selliste ettevõtete ülesanne nagu Facebook, Twitter, mis peaksid kogu seda hullumeelset, tulekiirusel levivat infoga manipuleerimist ennetama.

-Tahtsin lõpetuseks rääkida teie raamatust "Punane märge" ning selle märkimisväärsest edust maailmas. Kas te arvasite, et see jõuab niivõrd paljude inimesteni ja mida te sest arvate?

Ma usun, et see on Sergei Magnitski mälestamiseks tähtis raamat. See on tähtis ka sellepärast, et aidata Magnitski seadusi maailmas luua, sest enamik inimesi pole valmis minuga 11 tunniks maha istuma, veidral moel minu raamatuga aga küll.

Ja paljud poliitikud veedavadki mu raamatu seltsis 11 tundi. On riike, kus Magnitski seadus on vastu võetud, kuid ma pole protsessi algatajatega isegi kohtunud: nad tegid seda, sest lugesid mu raamatut. Ja loodan, et aja edenedes juhtub seda üha rohkem.

-Raamatu teine pool kõneleb propageerimisest. Kui tähtis on teie hinnangul kohtuda isiklikult kongresmenidega, käia seal tihedalt ja korrata oma sõnumit?

On selline väljend nagu "kriksuv ratas saab õli". Nii et kui oled seal ja kedagi teist pole, siis nad tegutsevad. Inimesed, kes poliitikasse lähevad, teevad seda üllaste kavatsustega. Ning kui minna omakorda nende juurde hea ettepanekuga kurjaga võitlemiseks, reageerib enamik inimesi sellele positiivselt.

-On teil Baltimaadele mõnd sõnumit edastada, kes järgivad kõike, mis kongressis toimub?

Üks asi, millele ma tahaks tähelepanu pöörata, on see, et kõik muudkui muretsevad, et Venemaa või Putin võib saada USA-s jämeda otsa enda kätte ja siis muutub Venemaa-politiika.

Olen palju aega senaatorite ja esindajatekoja liikmetega veetnud ning Putin pole seal mingit rada sisse sõitnud. Erandiks on vaid üks esindajatekoja liige. Nii et ma ei usu, et kellegi on alust muretseda, nagu ei seisaks kongress Baltimaade selja taga.

Läti ajakirjanik Anna Ūdre kohtus möödunud nädalal Browderiga USA-s New Yorgis.