Päästeamet analüüsib Venemaa ostukeskuse põlengut ja kavandab Eesti ostukeskustesse tuleohutusreide
Venemaal Kemerovo linnas puhkes eile ostukeskuses Zimnjaja Višnja tulekahju, mille tagajärjel on hukkunud üle 60 inimese. Ohvrite hulgas on palju lapsi. Millest põleng alguse sai, pole veel teada. Pealtnägijate sõnul ei hakanud aga ostukeskuses tööle tuletõrjesignalisatsioon ja kustutussüsteem ning avariiväljapääsud olid suletud.
Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing märkis, et ostukeskusi iseloomustavad suured pinnad ja pikad liikumisteed ning sõltuvalt kaubanduspinnast võib seal olla suuremal määral põlevmaterjali. Lisaks on tegemist hoonetega, kus võib viibida korraga palju inimesi.
„Päästemeeskonnad on sellisteks õnnetusteks valmis. Eestis päästemeeskonnad on üldjuhul varasemalt tutvunud selliste objektidega. Suuremate objektide kohta koostatakse varasemalt ka operatiivkaardid, samuti on tehtud koostöös kaubanduskeskustega õppuseid,“ lisas Lambing.
Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja kohusetäitja Tagne Tähe sõnul on oluline hoone vastavus kehtivatele tuleohutusnõuetele: tuletõkkesektsioonid, tulekahjusignalisatsiooni olemasolu, turvavalgustuse olemasolu, evakuatsiooniteede ja –pääsude korrashoid.
„Kaubanduskeskustes ohu ärahoidmiseks inimeste elule ja tervisele ning varakahjude piiramiseks on kõige olulisem tulekahju varajane avastamine ja evakuatsiooni läbiviimine. Kaubanduskeskuse personali valmisoleku osas on oluline, et tegevused oleks ka eelnevalt läbiharjutatud,“ ütles Tähe ja lisas, et selle aasta jooksul toimuvad kindlasti ka päästeameti kontrollkäigud ostukustesse.
Varasematel kontrollkäikudel on inspektoritele jäänud silma, et probleeme on evakuatsiooniteedega, seda just pühade eel, kui kaupa kiputakse evakuatsiooniteedel ladustama. Teine probleem on seotud sellega, et ostukeskustes toimuvad väga sagedasti ümberkorraldused ja mõnigi kord kiputakse ära unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, siis tuleb ka tuleohutuspaigaldiste asukohad üle vaadata.
Viimastel aastatel on Eestis poodides ja ostukeskustes toimunud üle 20 põlengu. Enamus põlenguid on aga toimunud just väiksemates poodides, harvemini ostukeskustes. Aastal 2015 oli selliseid sündmusi 25, aasta hiljem 20, eelmisel aastal 21. Käesoleva aasta esimese kahe kuuga on selliseid sündmusi olnud neli. Peamised põhjused on olnud prügikastide põlengud majaseina lähedal ja elektrisüsteemide rikked. Samas on põlema läinud ka mobiiltelefon ja pesumaja kuivati.
Eesti lähiajaloo suurim ostukeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng sai alguse tehnikapoe laoruumidest ja levis müügisaalidesse, kuna automaatkustutussüsteem rikke tõttu ei töötanud.
Viimane tulekahju Eesti ostukeskuses toimus veebruaris, kui Tallinna Rocca Al Mare keskuse ventilatsioonisüsteemis oli põleng ning tuli levis ka katuseparklasse.
