Vabaduse väljakul politseiniku poolt maha lastud Jaanus Käärmanni surma asjaolude uurimine lõpetati
Mullu oktoobri lõpus ründas 33-aastane Jaanus Käärmann kahe noaga Tallinnas Vabaduse väljakul politseinikke, kes tegid teenistusrelvast hoiatuslaske ning seejärel tulistasid meest. Haavata saanud Käärmann suri samal päeval haiglas. Juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mida juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur. Tänaseks on prokuratuur otsustanud menetluse lõpetada, ehk politseinike tegevuses mingeid vigu ei tuvastatud.
Menetluse lõpetamise määruse peale saab 10 päeva jooksul veel Riigiprokuratuurile kaebuse esitada, seni see ei jõustu.
Kohtueelse menetluse juhi vanemprokurör Saskia Kase sõnul tehti kindlaks, et kella 11 paiku liikus mees enda elukohast vanalinna ja seejärel Vabaduse väljakule, olles paljajalu ning hoides mõlemas käes nuga. Häirekeskusesse laekus kõnesid 11 pealtnägijalt, kes andsid infot kahe noaga vanalinnas liikuvast mehest. Kogutud tõendid kinnitasid, et esimesena sündmuskohale jõudnud politseipatrull andis mehele korduvalt suulised korraldused noad maha visata.
Politseinikel oli reageerimiseks 5 sekundit
"Mees korraldustele ei allunud, vaid hakkas nugadega vehkides politseinike suunas jooksma. Esmalt tehti kolm hoiatuslasku õhku, kuid mees jätkas nugadega vehkides jooksmist politseinike suunas. Seejärel sooritas politseinik ründaja suunas järgmise lasu, mis tabas meest keha piirkonda,“ selgitas vanemprokurör Saskia Kask. „Menetluse käigus tuvastati, et sündmuste käik hetkest, kui mees hakkas politseinike suunas jooksma kuni tema tulistamiseni teise politseiniku poolt toimus umbes viie sekundi jooksul, mis tähendab, et politseiametnike reageerimisaeg oli äärmiselt lühike,“ lisas prokurör.
Kiirabi viis mehe haiglasse, kus ta samal päeval suri. Ekspertiis tuvastas, et mees ei olnud tarvitanud alkoholi või narkootikume.
Psühhiaater: sõnadest sellises seisus inimese puhul kasu pole
Kriminaalmenetluses esitas arvamuse kohtuarst-psühhiaater, kelle hinnangul esines politseiametnikke rünnanud mehel süvenev psüühikahäire, mistõttu oli tal kõrge risk ennast ja teisi inimesi ohustavaks käitumiseks. Samuti leidis kohtuarst-psühhiaater, et sellise inimese käitumine ei ole korrigeeritav väliste stiimulite, nende seas sõnaliste pöördumiste ja hoiatusmeetmete mõjul. Kriminaalasjas kontrollitud asjaolud kinnitasid fakti, et politseiametnike tegevus oli õiguspärane. Tegemist oli väga kiiret otsustamist nõudva üliohtliku olukorraga, kus enda elu kaitseks muud vahendit valida ei oleks olnud võimalik.
