Läti president Vējonis kuulutas välja koolide lätikeelsele õppele ülemineku seaduse

Läti president Raimonds Vējonis kuulutas täna ametlikult välja haridusseaduse parandused, mis näevad ette järkjärgulise ülemineku riigikeelsele õppele.

Riigikeeles õppimine keskkoolis tagab kõigile noortele inimestele võrdsed võimalused saada kvalitseetset haridust, mis ongi riigi eesmärk, öeldakse presidendi pressiteenistuse teates, vahendab Läti Delfi.

„Lastele jääb endiselt võimalus õppida aineid, mis on seotud rahvusvähemuste, nende identiteedi ja kultuuriga, toetada oma juuri ja arendada mitmekülgselt oma isiksust,” lisas Vējonis.

Seadus näeb ette reformi läbiviimist rahvusvähemuste õppeasutustes 2021./2022. õppeaastaks. Koolieelne haridus jääb kakskeelseks. Algkoolis (1.-6. klass) antakse haridust kolme mudeli järgi (sealjuures õpetatakse 50 protsenti ainetest läti keeles), põhikoolis (7.-9. klass) toimub 80 protsenti õppetööst läti keeles. Keskkoolis (10.-12. klass) toimub õppetöö ainult läti keeles, välja arvatud ained, mis on seotud emakeelega (emakeel ja kirjandus).

Üleminek toimub järk-järgult. 2019./2020. õppeaastal tuleb 80-protsendine lätikeelne õpe tagada põhikoolis vaid seitsmendates klassides, 2020./2021. õppeaastal seitsmendates ja kaheksandates klassides ning 2021./2022. õppeaastal juba kogu põhikoolis. Sama käib keskkooli kohta.

Läti haridus- ja teadusministeeriumi aseriigisekretär Gunta Arāja ütles, et aastateks 2018-2020 on pedagoogide toetuseks ja täiendavaks väljaõppeks eraldatud 3,6 miljonit eurot. Euroopa Liidu fondidest kavatsetakse saada umbes 3,3 miljonit eurot 8000 pedagoogi väljaõpetamiseks tööks rahvusvähemuste koolides.